Olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
*või [[antiikolümpiamängud]].
Olümpiamängud on laiaulatuslik kultuuri ja spordisündmus, milles osaleb tuhandeid sportlasi kümnetel aladel. Olümpiamänge peetakse maailma suurimaks spordivõistluseks, kus osaleb üle 200 riigi ja rahvuse. Mängud jagunevad suve- ja taliolümpamängudeks. Olümpamängude idee pärineb antiik-olümpia mängudest, mis toimusid Vana-Kreekas, Olümpias aastatel 776 eKr - 393. 1894. aastal asutas parun Pierre de Coubertin Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK), mis on tänaseni olümpialiikumise eestvedaja. Olümpiakomitee struktuur ja tegevus on sätestatud olümpiahartas.
Olümpialiikumise areng 20. ja 21. sajandil on toonud kaasa mitmeid muutusi mängude korralduses. Uuenduste hulgas on näiteks tali- ja jääalade võistlusteks taliolümpiamängude korraldamine, füüsilise puudega inimeste jaoks on ellu kutsutud Paraolümpia, teismelistele sportlastele korraldatakse Noorteolümpia mänge. ROK on olnud sunnitud kohanduma mitmete 20. sajandi majanduslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste arengutega. Selle tulemusena on olümpiamängud loobunud Coubertini sõnastatud amatöörspordi ideaalidest, ning lubanud võistlema ka professionaalseid sportlasi. Massimeedia kasvav roll ühiskonnas on tõstnud teravalt päevakorrale korporatiivse sponsorluse ja mängude kommertsialiseerumise ohud. Maailmasõdade tagajärjel jäid pidamata olümpiamängud 1916., 1940. ja 1944. aastal. Külma sõja ulatuslikud boikotid mõjutasid osalust 1980. ja 1984. aasta mängudel.
Rahvusvaheline olümpialiikumine koosneb rahvusvahelistest spordiföderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest ja konkreetselt iga olümpia korralduskomiteest. Otsustajana on ROK vastutav ka olümpiamängudeks korraldajalinna valimisel. Korraldaja on kohustatud korraldama ja rahastama olümpiamängude korraldamist vastavuses olümpiahartaga. Võistlusaladest koosnev olümpiaprogramm on samuti määratletud olümpiakomitee poolt. Mängude tähistamine sisaldab mitmeid rituaale ja sümboleid nagu olümpiatuli ja -lipp. Rituaalse tähendusega on ka mängude ava- ja lõputseremoonia. Tali- ja suveolümpiamängudel osaleb üle 13,000 sportlase. Võistlused toimuvad 33 erineval spordialal peaaegu 400 võistlusel. Iga võistluse kolm parimat saavad olümpiamedali - esimene koht kuldmedali, teine hõbemedali ja kolmas pronksmedali.
Mängud on kasvanud tänaseks ulatuseni, kus peaaegu kõik riigid on esindatud. Taoline kasv on loonud hulgasliselt väljakutseid nagu näiteks boikotid, doping, ametnike äraostetavus ja terrorism. Iga kahe aasta tagant võimaldavad olümpiamängud ja selle meediakajastus atleetidel tõusta rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Mängud pakuvad korraldajalinnale ja -riigile võimaluse tutvustada ja esitleda end maailmale.
==Antiikolümpiamängud==
Antiikolümpiamängud oli võistluste seeria, mis toimusid Antiik-Kreeka linnriikide esindajate vahel. Need koosnesid tänapäeva mõistes peaasjalikult kergejõustiku aladest, kuid võisteldi ka võitlusaladel ja kaarikusõidus. Mängude ajaks peatati osalevate linnriikide vahel kõik lahingud ja võitlused. Nende olümpiamängude algeid varjutavad müsteeriumid ja legendid. Üks populaarsemaid müüte peab Heraklest ja tema isa, peajumal Zeusi mängude algatajaks. Selle legendi järgi olevat just Herakles olnud see, kes seostas mänge Olümpiaga ja algatas traditsiooni iga nelja aasta tagant toimuvatest mängudest. Pärast seda, kui Herakles oli saanud hakkama oma 12 kangelasteoga ehitas ta Zeusi auks Olümpia staadioni. Jälgides selle valmimist jalutanud ta otsejoones 200 sammu ja nimetas selle distantsi "staadioniks" (kreeka keeles: στάδιον, ladina keeles: stadium, "stage"), hiljem sai sellest distantsi mõõt. Teine müüt seostab esimesi mänge Antiik-Kreeka kontseptsiooniga Olümpia vaherahust (ἐκεχειρία, ekecheiria). Kokkuleppeliselt arvatakse, et esimesed antiikolümpiamängud toimusid 776. aastal eKr, millele viitavad Olümpiast leitud raidkirjad. Antiikmängudel olid kavas jooksuvõistlused, pentathlon (koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, staadionijooksust ja maadlusest), poks, maadlus, pankration ja ratsutamisvõistlused. Esimeseks olümpiavõitjaks olevat olnud Elisest pärit kokk Coroebus.
Olümpiamängudel oli keskne religioosne tähendus, kuna see kätkes lisaks võistlustele rituaalseid ohverdusi Zeusi (kelle kuulus sammas Phidas asus Olümpia templis) ja Pelopsi auks, kes oli ebamaine kangelane ja Olümpia müütiline kangelane. Võistluse võitjad pälvisid imetluse ja nende teod põlistati luules ja mälestussammastes. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant ja seda aega, tuntud olümpiaadina, kasutasid kreeklased ühe ajaarvamise ühikuna. Antiikolümpiamängud olid osaks ringist, mis on tuntud ka Panhelleni mängudena ja kuhu kuulusid veel Pythiamängud, Nemeamängud ja Isthmiamängud.
Olümpia mängud saavutasid kõrgpunkti 6. ja 5. sajandil eKr ja kaotasid oma tähenduse järk-järgult pärast seda, kui roomlased omandasid mõju Kreeka üle. Puudub üksmeel selles osas, millal lõpetati mängude korraldamine. Arvatakse, et see oli 393. aasta, kui keiser Theodosius I teatas, et kõik paganlikud kultused ja tegevused keelustatakse. Teisalt on mängude lõpuks peetud 426. aastat, mil Thedosius II andis välja korralduse hävitada kõik kreeklaste templid. Olümpiamängude korraldamine lakkas 19. sajandi lõpuni.
==Kaasaegsed olümpiamängud==
===Eelkäijad===
Esimene märkimisväärne katse jäljendada anktiikolümpiamänge tehti Prantsusmaal 1796-1798. aastal, mil iga-aastaselt korraldati rahvuslikke olümpiafestivale L'Olympiade de la République. Võistlused sisaldasid mitmeid alasid, mis olid üle võetud Antiik-Kreeka olümpiast. 1796. aasta mängud tähistavad ka meeter-süsteemi kasutuselevõttu spordis.
1850. aastal algatas Dr. William Penny Brookes Inglismaal Shropshires Much Wenlockis Olümpia kursuse (Olympian Class). 1859. aastal muutis Dr. Brookes selle nime Wenlock olümpiamängudeks. Tegemist on iga-aastase spordifestivaliga, mis jätkub tänase päevani. 15. novembril 1860 asutas Dr. Brookes Wenlocki Olümpia Ühingu (The Wenlick Olympian Society).
1862. ja 1867. aasta vahel toimus Liverpoolis igal-aastal Grand Olympic Festivali. John Hulley ja Charles Melly eestvedamisel ja koostöös Dr. Brookesiga korraldatud mängud olid oma olemuselt elitistlikud, kuna sellest võisid osa võtta vaid härrasmehed.
===Taaselustamine===
==Vaata ka==
| |||