Redaktsioon: 20. märts 2012, kell 13:54 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. märts 2012, kell 14:06 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P +pilt Uuem muudatus →
50. rida: == Ennetamine == [[Pilt:Waschbecken mit Seifenhalter fcm.jpg\|pisi\|Käte sage pesemine seebiga on kõige tõhusam viis viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks.]] Tänapäeval loetakse ainsateks potentsiaalselt efektiivseteks nina-neelupõletikku ennetavateks meetoditeks käte pesemist ja näomaski kandmist. [[Meditsiin]]iline personal kasutab lisaks kitleid ja ühekordse kasutusega kindaid. [[Karantiin]]i kehtestamine ei oma praktilist tähtsust, sest tavalist nohu põhjustavad viirused on väga laialt levinud ja nende esilekutsutud haigustunnused on mittespetsiifilised. [[Vaktsiin\|Vaktsineerimine]] on keeruline, sest haigust põhjustavate viiruste hulk on väga suur (ligi 200) ning nad arenevad väga kiiresti.<ref name=E209>Eccles, lk 209.</ref> Seetõttu on efektiivse vaktsiini väljatöötamine väga ebatõenäoline.<ref name="Lawrence"/> Kõige ~~paremaks~~tõhusamaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine [[seep\|seebiga]]. Seejuures pole teada, kas antiviraalsete või antibakteriaalsete lisanditega seebid on tavalistest seepidest tõhusama toimega. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kasutamine.<ref name=CochP11/> [[Tsink]]i sisaldavate [[toiduaine]]te või [[toidulisand\|-lisandite]] tarbimine võib leevendada nina-neelupõletiku sümptomeid.<ref name=Zinc11/> Regulaarne [[C-vitamiin]]i sisaldavate [[toit]]ude tarbimine ei vähenda küll riski haigestuda, kuid võib lühendada selle kestvust.<ref name="Hemilä2010"/> == Viited ==

Tavaline nohu: erinevus redaktsioonide vahel