Tavaline nohu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
42. rida:
 
== Patoloogiline füsioloogia ==
Tavalise nohu sümptomid on arvatavalt seotud eelkõige immuunsüsteemi vastureaktsiooniga viirusele <ref name=E112>Eccles, lk 112.</ref> ning sõltub viiruse tüübist. Näiteks rinoviirusega nakatumine toimub otsese kontakti kaudu; viirus ühendab end teadmata mehanismi abil inimese [[ICAM-1]] (''inter-cellular adhesion molecule'' – [[rakk]]udevahelise [[adhesioon]]i [[molekul]]) [[valk|valguga]] seotud [[retseptor]]itega, mis vallandab [[põletik]]ulise protsessi, mis omakorda tekitab organismi haigustunnused.<ref name=E112/> Sümptomid üldjuhul ei kahjusta nina [[epiteel]]i.<ref name=Eccles2005/>
 
[[Respiratoorne süntsütiaalviirus|Respiratoorse süntsütiaalviirusega]] (RSV) nakatumine toimub nii otsese kontakti kui ka piisknakkusega ([[aerosool]]iga). Viirus paljuneb ninas ja kõris ning liigub siis sageli edasi alumistesse hingamisteedesse. Erinevalt rinoviirustest kahjustab RSV-viirus epiteeli.<ref name=E116>Eccles, lk 116.</ref> [[Paragripp|Paragripi]] viirus vallandab reeglina põletikulise protsessi ninas, kõris ja [[bronhid]]es. Nooremate laste puhul võib paragripi viirus tekitada [[hingetoru]]s selle väikeste mõõtmete tõttu [[kõridifteeria]] sümptomeid.<ref name=E122>Eccles, lk 122.</ref>
 
== Diagnoos ==
Ülemiste hingamisteede erinevate viirusnakkuste diagnoos põhineb sageli haiguse tekitatud sümptomitel. Tavaline nohu mõjutab eelkõige [[nina]], [[kõri]] ([[neelupõletik]]) ja [[kopsud|kopse]] ([[bronhiit]]). Samuti on võimalik viirusepoolne erinevate piirkondedepiirkondade üheaegne mõjutamine.<ref name=CE11/> Tavalist nohu defineeritakse sageli kui nina [[limaskest]]a põletikku koos neelupõletikuga (üldnimetus nina-neelupõletik).<ref name=E51>Eccles, lk 51–52.</ref> Sageli suudab haige ise nina-neelupõletikku diagnoosida.<ref name=Eccles2005/> Tavalist nohu põhjustavat viirust määratakse harva <ref name=E51/> ja seda pole praktiliselt võimalik teha ainult sümptomite järgi.<ref name=Eccles2005/>
 
== Ennetamine ==
Tänapäeval loetakse ainsateks potensaalseltpotentsiaalselt efektiivseteks nina-neelupõletikku ennetavateks meetoditeks käte pesemist ja näomaski kandmist. [[Meditsiin]]iline personal kasutab lisaks kitleid ja ühekordse kasutusega kindaid. [[Karantiin]]i kehtestamine ei oma praktilist tähtsust, sest tavalist nohu põhjustavad viirused on väga laialt levinud ja nende esilekutsutud haigustunnused on mittespetsiifilised. [[Vaktsiin|Vaktsineerimine]] on keeruline, sest haigust põhjustavate viiruste hulk on väga suur (ligi 200) ning nad arenevad väga kiiresti.<ref name=E209>Eccles, lk 209.</ref> Seetõttu on efektiivse vaktsiini väljatöötamine väga ebatõenäoline.<ref name="Lawrence"/>
 
Kõige paremaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine [[seep|seebiga]]. Seejuures pole teada, kas antiviraalsete või antibakteriaalsete lisanditega seebid on tavalistest seepidest tõhusama toimega. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kasutamine.<ref name=CochP11/> [[Tsink]]i sisaldavate [[toiduaine]]te või [[toidulisand|-lisandite]] tarbimine võib leevendada nina-neelupõletiku sümptomeid.<ref name=Zinc11/> Regulaarne [[C-vitamiin]]i sisaldavate [[toit]]ude tarbimine ei vähenda küll riski haigestuda, kuid võib lühendada selle kestvust.<ref name="Hemilä2010"/>