Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Eesti punane raamat''' ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on meie ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ja alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks. Punaste nimestike pidamise algatus on pärit [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise looduskaitseliidulooduskaitseliidust]] algatusest, mis peab ohustatud liikide andmestikku [[IUCNi punane nimistu|ülemaailmselt ohustatud liikide kohta]].
 
== Ajalugu==
 
Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati [[1975]]. aastal alustati [[Eerik Kumari]] eestvedamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia]] looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, tema autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) teadlased ning sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat <ref>http://www.zbi.ee/talkk/html/punane.htm</ref>.
 
Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis [[Arvi Järvekülg]], 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.