Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
== Ajalugu==
 
Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati [[1975]]. aastal alustati [[Eerik Kumari]] eestvedamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia]] looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, tema autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) teadlased ning sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat <ref>http://www.zbi.ee/talkk/html/punane.htm</ref>.
 
Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis [[Arvi Järvekülg]], 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.
 
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]], andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus ta TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu interneti lehekülg, mis kajastas 1998. aastal trükis ilmunud raamatu andmeid <ref>http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html</ref>.
 
2006. aastal alustas TA looduskaitse komisjon uue punase raamatu koostamist. 2008 aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõudeid ja mis kajastab parimal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ja moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e koduleheküljel<ref> eElurikkus http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est</ref>.
278

muudatust