Ugandi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
Läti Henriku kroonika teateil võtsid ugalased agarasti osa röövretkedest teistele Eesti aladele.
Sõjakate ugalaste algkoduks võivad olla kas keeleliselt lähedane Sakala või Vidzeme-Viidumō, kus Läti odontoloogi Rita Gravere arvates tekkis I aastatuhande lõpus latgalitele omase hambatüübi saareke. Latgaleist sissetungijad võisid sealt ugalased mõlemale poole Võrtsjärve minema tõrjuda. Ka latgali ''''igganni'''' tähendavat pagendatut.
Pealegi leidub vanadel maakaartidel mitmeid läänemeresoome kohanimesid eesti ja liivi aladest üsna kaugele jäävates Läti sisemaa piirkondades: Kalamoisi, Muremoise, Surete Soo, Timmerküla, Saramoisiö, Kartamoisiö jne.
35. rida:
Maade jaotamisel 1224 anti Ugandi Tartu piiskopile. 15.-16. saj. nimetati Ugandiks (sks Uggn) Suurest Emajõest lõunas asunud adrakohtunikuringkonda.
Teatud ettekujutuse muistse Ugandi võimalikest piiridest annavad Rootsi aja haldusjaotust kajastavad maakaardid. Petri Mortieri kaardil (1705) vastab tollase
Millal need kolm ala Ugandi-Odenpoaga liideti, pole teada.
Läänes piirnes Ugandi [[Sakala]] ja [[Võrtsjärv]]ega, põhjas [[Vaiga]] ja Jogentaganaga, idas Peipsi järve ja (võib-olla) Soopoolitsega, kagus Pihkva vürstiriigiga, sealhulgas setude aladega. Lõunas lõikus maakond latgalite ja [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] segaasustusega aladesse.
| |||