Sõukruvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P tema -> selle |
P pudi |
||
11. rida:
Eristatakse monoliitseid ja pööratavate labadega sõukruvisid. Monoliitsed sõukruvid võivad olla [[valamine|valatud]] või [[stantsimine|stantsitud]] koos [[rumm]]uga. Pööratavate labadega sõukruvid võivad lisaks olla reguleeritava sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/>
Sõuvõll on harilikult mitmest osast koosnev [[võll]], mis annab [[pöörlemine|pöörlemise]] laeva peamasinalt sõukruvile edasi. Sõukruviga laevadel on sõuvõll pikisuunaline ja selle pikkus sõltub [[masinaruum]]i asukohast.
Sõukruvi [[kasutegur]] oleneb suuresti [[kavitatsioon]]ist, mida üle 50-[[Sõlm (ühik)|sõlmese]] [[kiirus]]e korral ei saa vältida. Kiirlaevadel kasutatakse ülekavitatsioonisõukruve. Esmakordselt kasutati ülekavitatsioonisõukruvi [[1968]] [[USA]]-s [[tiiburlaev]]al.
[[1836]] [[patent]]isid sõukruvi inglane F.P. Smith (1808–1874) ja rootslane J. Ericsson (1803–1889). Esimesed sõukruvid kujutasid endast [[Archimedese kruvi]]. Esimese kruvilaeva "[[Archimedes (laev)|Archimedese]]" (237 tonni, ehitatud 1838–1839 [[Inglismaa]]l) kiirus oli ligi 10 sõlme. Algul oli ta kruvi läbimõõduks 2,13 m, hiljem 1,75 m, käituriks oli umbes 81,5 hj (60 kW) [[aurumasin]] pöörlemissagedusel 139 p/min.<ref name=mereviki/>
| |||