Noarootsi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Noarootsi kihelkond''' ([[saksa keel|sks]] ''Kirchspiel Nukkö'' oli [[kihelkond]] [[Läänemaa]]l.
Kuni [[muinasaeg|muinasaja]] lõpuni oli Noarootsi ala praktiliselt asustamata.<ref name="vald"/><ref name="mois"/> Siis moodustas see piirkond mõjuka [[Ridala]] muinaskihelkonna põhjapoolse ääreala.<ref name="mois"/>
13. sajandi keskel asustasid piirkonna [[rootslased]], kellest põhiosa saabus [[Soome]]st. Eestisse tulnud kolonistidele anti rida privileege, mis seisnesid põhiliselt liikumisvabaduses ning väiksemates maksudes.<ref name="vald"/> Siis asusid Noarootsi alad [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kirikukihelkonna]] põhjaservas.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/noaroots.shtml Noarootsi kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
Suurima ulatuse saavutas rootsi asustus 16. sajandi alguses.<ref name="vald">[http://www.noavv.ee/ajaloost.html Noarootsi ajaloost] Noarootsi valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> Sellel ajal sai Noarootsi ka omaette kihelkonnaks.<ref name="mois"/> Esimesi kirikuõpetajaid on allikates mainitud 16. sajandil. Kihelkonna keskuseks oli [[Noarootsi kirik|Püha Katariina kirik]].<ref name="kogudus">[http://noarootsi.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47&Itemid=54 Koguduse minevik ja tänapäev] EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref>
Noarootsi kihelkond oli Eesti mandriosa kihelkondadest ainus, kus rootslastest elanikkond oli enamuses. 16. sajandi teisel poolel rüüstasid Noarootsi alasid [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus vene väed. 1580. aastatel läks Noarootsi Rootsi võimu alla ja oli seda 1710. aastani. Rootsi aeg tähendas ühelt poolt vaimse elu elavnemist – Noarootsis rajati Eesti esimene teadaolev [[talurahvakool]], Noarootsi kirik sai abikirikud (kabelid) [[Sutlepa]]sse, [[Rooslepa]]sse ja [[Osmussaar]]ele. Samas rajati 17. sajandil rida mõisaid, millega kaasnes [[rannarootslased|rannarootslaste]] vanade õiguste piiramine.<ref name="vald"/>
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus (1710–1711) tabas Noarootsit suur [[katk]]uepideemia. Elanike arv vähenes 2/3 võrra, mitmed külad surid täiesti välja. Tühjaksjäänud küladesse asusid elama eestlased sisemaalt. Sellega algas Noarootsi eestistumine.<ref name="vald"/> 18. sajandi teisest poolest toimusid jumalateenistused ka eesti keeles.<ref name="kogudus"/>
Noarootsi on üks Eesti lääneranniku poolsaartest, mis olid ajalooliselt saared, kuid hiljem maatõusu tagajärjel mandriga ühinesid. 1770. aastal oli Noarootsi veel eraldi saar. Mandriga ühinemine toimus 19. sajandi keskel.<ref name="vald"/>
==Mõisad==
Kihelkonnas paiknes 10 mõisat – 1 [[kirikumõis]] ning 7 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 2 [[kõrvalmõis]]aga. Lisaks veel 3 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/>
*[[Noarootsi kirikumõis]] (''Pastorat Nukkö'')
*[[Aulepa mõis|Aulepa]] (''Dirslet'') rüütlimõis
*[[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]] (''Nömmküll''), Riguldi kõrvalmõis
*[[Paslepa mõis|Paslepa]] (''Paschlep'') rüütlimõis
*[[Pürksi mõis|Pürksi]] (''Birkas'') rüütlimõis
*[[Riguldi mõis|Riguldi]] (''Rickholtz'') rüütlimõis
*[[Saare mõis|Saare]] (''Lückholm'') rüütlimõis
*[[Sutlepa mõis|Sutlepa]] (''Sutlep''), Riguldi kõrvalmõis
*[[Tahu mõis|Tahu]] (''Schottanäs'') rüütlimõis
*[[Vööla mõis|Vööla]] (''Bysholm'') rüütlimõis
==Vallad==
*Kulani vald (1866–1893)
*Noarootsi vald (1866–1891)
*Osmussaare vald (1887–1890)
*Paslepa vald (1866–1917)
*Pürksi vald (1866–1890)
*Pürksi vald (1890–1891)
*Riguldi vald (1866–1917)
*Saare vald (1872–1891)
*Saare-Tahu vald (1866–1872)
*Sutlepa vald (1866–1917)
*Tahu vald (1872–1891)
==Kihelkonna alad tänapäeval==
Noarootsi kihelkond jääb tänapäeval tervikuna [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] aladele. Kihelkonna ala kattub valdavas enamikus [[Noarootsi vald|Noarootsi valla]] alaga.<ref name="mois"/>
==Viited==
{{viited}}
{{Noarootsi kihelkond}}
{{Läänemaa kihelkonnad}}
| |||