Luciano Berio: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
esialgne toim |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Luciano Berio.jpg|pisi|Luciano Berio]]
'''Luciano Berio''' ([[24. oktoober]] [[1925]] [[Oneglia]] (nüüd osa [[Imperia]]st – [[27. mai]] [[2003]] [[Rooma]]) oli itaalia helilooja.
Ta õppis lapsena isalt ja vanaisalt (organistid) orelit, 1945-1951 õppis Milanos kompositsiooni [[Giorgio Federico Ghedini]] ja dirigeerimist [[Carlo Maria Giulini]] juures ning suviti täiendas end Tanglewoodi kursustel [[Luigi Dallapiccola]] juures. Alates 1950. aastast huvitas teda [[seeriamuusika]], 1952. aastast elektronmuusika (ta oli parima Itaalias asuva stuudio juht). 1961. aastal oli ta üks San Francisco
Heliloojana harrastas ta äärmuslikku modernismi, kasutas nn optimaalset notatsiooni, arvestas elektroakustikat. Tema loomingut on jagatud elektronmuusikaks, eksperimentaalseteks vokaalteosteks ja lavamuusikaks.
9. rida ⟶ 10. rida:
==Looming==
*Ooper "Passagio" 1963 Milano
*3-vaatuseline "Opera" 1970 (ühendatud Monteverdi ja Titanicu hukkumine)
*"Tõestisündinud lugu" (La vera storia) 1982 Milano
*"Ühe paiga kroonika" 1999
*"Un re in ascolto" 1984 Salzburg
*"Canticum Novissimi Testamenti II"
*"Cries in London"
*"Odysseus" (Outis) 1997
*ballett "Trionfi del Petrarca" 1974
*orkestrile "Noonid" 1956, "Mutatsioonid" 1956, "Perspektiivid" 1957
*sopranile orkestriga "Epifanie" 1961
*Sinfonia 8 lauljale orkestriga 1969
*"Memory" elektroonilisele klaverile ja klavessiinile 1971
*"Recital" klaverile orkestriga (balletina "Kompass")
*"Sequenza I-XIV (viimane soolotšellole 2002)
Sümfooniaks (1969) on tsitaate andnud Mahler, Ravel, R. Strauss jt.
Plokkflöödile on "Gesti" 1966, naishäälele, harfile ja löökpillidele on teos "Ringid" (Circles).
==Kirjandus==
| |||