Richard Wagner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thedree (arutelu | kaastöö)
→‎Kolmas loominguperiood (1854–1882): Nüüd on hakatud ütlema ainsuses Nibelungi, sest ka originaalpealkiri nii
P parandasin skripti abil kriipsud
6. rida:
Richard Wagner sündis [[22. mai]]l [[1813]] [[Leipzig]]is politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa [[tüüfus]]esse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut.
Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni ''Kreuzschule''sse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia ''Leubald''. Ta otsustas panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde.
===Leipzigis 1827-18331827–1833===
1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828-18311828–1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge.
 
1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni ''Thomas-Schule'' kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose - klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris.
 
===1833-18371833–1837 - Würzburg, Magdeburg ja Königsberg===
1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "''Die Feen''". Ooper lavastati alles pisut pärast helilooja surma. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1836 esietendus seal tema teine ooper "''Das Liedesverbot''".
24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.
 
===Riias 1837-18391837–1839===
1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "''Rienzi''" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "''Der fliegende Holländer''".
*[[1839]]–[[1842]] – elas [[Pariis]]is ning kinnitas ajapikku kanda [[Dresden]]is.
74. rida:
{{multi-listen start}}
{{multi-listen item|failinimi=Richard Wagner - Tristan und Isolde - Vorspiel.ogg|pealkiri=Tristan ja Isolde: Prelüüd|selgitus=|format=[[Ogg]]}}
{{multi-listen item|failinimi=Richard Wagner - die meistersinger von nurnberg - overture.ogg|pealkiri=Nürnbergi meisterlauljad - Avamäng|selgitus=Esitab Skidmore College Orchestra. Veebilehelt [http://www.musopen.com Musopen]|format=[[ogg]]}}
{{multi-listen end}}