Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:350px-Elektrontiheduse_pikkivonkumised.png|pisi|350px |Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse [[Pinnaplasmon polariton|pinnaplasmon polaritonideks]]. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda.]]

 

[[Plasma]] võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks. [[Plasmon]] on [[kvaasiosake]], mis tuleneb plasma võnkumise kvantiseeritusest ja mida võib klassikaliselt ette kujutada kui vabade [[elektron]]ide tiheduse võnkumisi positiivsete aatomituumade suhtes.

 

==Tähtsus==

Plasmoonika kui uurimisvaldkonna tähtsusest annab märku üha suurenev publikatsioonide arv. Plasmonefektid on laialdases kasutuses [[biokeemia]]s ([[andur]]id) ja [[spektroskoopia]]s. Lisaks võimaldavad plasmonid ühendada elektri- ja valgus[[signaal]]i omadused. [[Elektrisignaal]]il põhinevaid skeeme on küll võimalik teha väga väikeseks, aga signaali [[sagedus]]t 1 GHz oluliselt suuremaks teha ei saa. [[Andmeside]]es kasutataksegi [[optiline kaabel|optilisi kaableid]], mis võimaldavad palju suuremaid sagedusi, seega ka suuremaid [[andmemaht|andmemahte]]. Väikeste optiliste skeemide tegemisel tuleb kiiresti vastu [[difraktsioon|difraktsioonipiir]], skeemi suurust piirab valguse [[lainepikkus]]. Probleemi üheks lahenduseks on plasmonid, mis ühildab elektriskeemide väiksuse ja optiliste liideste kiiruse. Tänu väga väikestele lainepikkustele on võimalik plasmoneid kasutada suure lahutusvõimega [[mikroskoop]]ide ehitamisel.

 

 

==Ergastamine==

Pinnaplasmoneid on võimalik ergastada nii [[elektron|elektronide]] kui ka [[footon|footonitega]]. Elektronidega ergastamiseks tulistatakse metalliosakest elektronidega. Kineetiline energia kandub üle [[plasma]] energiale, mis omakorda ergastab pinnaplasmoneid.