Karl XI: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: br:Karl XI |
|||
25. rida:
Mõisate riigistamisega muutus mõisate suhe riigiga- riigimõisu enam ei läänistatud, vaid anti riigi poolt rendile. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad. Samuti lubas kuningas talupoegade poegadel asuda vabal tahtel kas sõjaväkke või haridust omandama. Nii ka toimus. Eesti-ja Liivimaal asuvatesse väeosadesse asus teenima suuremal hulgal talupoegade poegi. Mitmed neist tõusid ka ohvitserideks, nagu vennad Thomas ja Johan Jörist. Thomas Jörist lõpetas oma karjääri ooberstleitnandi ja [[Piiumetsa]] mõisnikuna. Talurahvale asutati kihelkondades talurahvakoolid. Haridus avardas samuti teed ameti valikul – õppinud mehed said ameteid kiriku juures köstrite ja koolmeistritena, tuntuimad on Puhja köster ja kooliõpetaja Hans Kes ehk [[Käsu Hans]], [[Kambja]] köster ja kooliõpetaja [[Ignatsi Jaak]]. Tugevnes ka talupoegade õiguslik kaitse. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Kaebused on jõudnud mitmel korral kuninga endani. [[1694]]. aastast on teada, et kaks Liivimaa talupoega, Tiitzo Jürgen ja Herman Öro, külastasid kuningas Karl XI tema suvelossis [[Kungsör]]is, kusjuures meeste reisiraha maksis kuningas. Olulisemaid talupoegade kaebusi on isiklikult lahendanud ka Karl XI järeltulija Karl XII oma viibimisel [[Laiuse]] lossis [[1701]].
Karl XI valitsusaja teiseks pooleks saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu, pool sajandit pidevalt miinustes olnud riigikassa täitus ning sõjavägigi tugevnes oluliselt. Kuid [[Suur Nälg]] aastatel [[1695]]–[[1697]] ning kuninga ootamatu surm lõikasid läbi positiivse arengu. Karl XI suri vaid 41-aastaselt [[vähk (haigus)|vähk]]i.
Võimule tõusis [[absoluutne monarh|absoluutse monarhina]] tema 15-aastane poeg [[Karl XII]].
| |||