Sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2+) (robot lisas: af, an, ar, arc, arz, az, bat-smg, be, be-x-old, bg, bn, bo, br, bs, ca, ceb, ch, cs, cv, cy, da, de, el, en, eo, es, eu, ext, fa, fi, fiu-vro, fr, fur, fy, ga, gan, gd, gl, he, hi, hif, hr, ht, hu, hy, ia, id, is, it, iu, j... |
pisitoim |
||
1. rida:
▲Kahe või enama sõdiva poole relvastatud võitlus. Sõdivaks pooleks võivad olla riigid üksikult või koos mõne teise riigiga. Sõdida võivad ka ühe riigi poliitilised kogukonnad või erinevad piirkonnad omavahel. Selliseid poliitilise vägivalla puhanguid on rahvusvaheliselt hakatud nimetama sõjaks, kui tapetakse 1000 või rohkem inimest.
Sõda kujutab endast rahuaegse poliitika jätkumist vägivallavahendeid kasutades. See peab lahendama avalikku ja väljakuulutatud vaenuga kujunenud konfrontatsiooni. Sellise tüliküsimuse lahendamisel võivad pooled kasutada mis tahes sobivaks ja tõhusaks peetavat jõudu, kuid alluma sõjaseadustele ja ka õiglase sõjapidamise arusaamadele. Rahulikul teel lahendamatute tüliküsimuste reguleerimisel on sõda viimane vahend. Sõda algab kas sõjakuulutamise või kallaletungiga ning lõppeb ühe poole alistumisega või rahulepinguga. Sõdivate poolte poliitika järgi jaotatakse sõdu õiglasteks ja ebaõiglasteks. Õiglased sõjad on enesekaitsesõjad ning võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased on vallutussõjad ning aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavaid sõdu peab rahvusvaheline õigus ebaõiglasteks sõdadeks.
Sõja ulatuse ja iseloomu määratlemisel on kasutusel mitmesuguseid nüansse, mis sõltuvad selle pidamise eesmärgist ja ulatusest. Kasutusel on mõisted mäss, ülestõus, ülestõusuliikumine, sissi-, kodu-, kohalik ja piirkondlik sõda. Sõda võib olla globaalne, süsteemidevaheline ja maailmasõda. Sõdu liigitatakse ka relvatüübi järgi tavasõjaks ja tuumasõjaks ning ulatuse ja eesmärgi järgi piiratud sõjaks ja totaalseks sõjaks.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
10. rida:
Sõjategevuse algatamisega kaasnevad automaatselt diplomaatiliste suhete tühistamised ning kehtivate rahvusvaheliste lepingute toime peatamine või tühistamine. Seega ei ole sõda üksnes lihtne üleoleva jõu pealesurumise katse, vaid kujutab endast keerulist juriidiliste, majanduslike ja poliitiliste motiivide ning taktikaliste manöövrite ja selle kõigega kaasnevate tagajärgede keerukat kooslust.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
Kolmanda Haagi konventsiooni (1907) järgi määratletud vormiline akt, millega üks riik alustab relvastatud sõjategevust teise riigi vastu ning võtab endale sõdiva poole õigused. Riigi põhiseadus määrab reeglina kindlaks organi, kellel on sõjakuulutamise õigus. Tavaliselt on selleks riigipea, kelle otsuse kiidab heaks parlament.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
| |||