Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikude''' on kude, mis kogub ärritusi sise– ja väliskeskkonnast, muudab neid närviimpulssideks, juhib vastuvõtu–vastuvõtu-, korrelatsiooni–korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse. <ref name="text hist" />

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[närvirakud]] ehk [[neuronidneuron]]id ehk [[neurotsüüdid]] ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakud]]. Areneb [[neuroektodermistneuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüümistmesenhüüm]]ist (mikrogliia). [[NärvisüsteemisNärvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn. [[refleksikaarerefleksikaar]]e. Üldiselt on närvikude [[inertne]] (rakud ei paljune) ja koeliselt [[homogeenne]] (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel [[sünapsidsünaps]]id ning info ülekandel on vajalik [[keemilise transmitteritransmitter]]i olemasolu sünapsis. <ref name="üldhistoloogia" /> <ref name="text hist" />

Närvisüsteem jaotatakse kaheks osaks: [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]], [[seljaaju]]) ja [[perifeerne närvisüsteem]] (kogu närvikude väljaspool pea– ja seljaaju:[[ganglionid]], [[närvidnärv]]id ja [[närvilõpmed]]). <ref name="medits" />

Kesknärvisüsteem koosneb peaajust (''encephalon'') ja seljaajust (''medulla spinalis''). Morfoloogiliselt iseloomustab seda bilateraalne sümmeetria (koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest), metameersus ehk segmentaarsus, neuronite koondumine morfofunktsionaalsete aladena. Siia kuulub närvirakkude põhimass, rakud on tihedalt kokkuüksteise pakitudkõrval ning kude võib nimetada kui väga spetsialiseerunud [[epiteelkoeksepiteel]]koeks. Kuna epiteelkoe funktsioonideks kehas on kaitse ja kommunikatsioon, siis närvikude muudab epiteelkoelt saadud info [[närviimplusiksnärviimplus]]iks. Stiimulid saabuvad kehasse väliskeskkonnast, närviimpulsid seevastu saabuvad kehast närvisüsteemi, seega käitub kesknärvisüsteem kui kommunikatsioonitsenter.

[[Piirdenärvisüsteem]]i ehk [[perifeersesse närvisüsteeminärvisüsteem]]i kuulub kogu ülejäänud närvikude, mis jääb välja pea– ja seljaajust. Eristatakse kahesuguseid närve: tooma- ehk aferentseid ja viima– ehk eferentseid. <ref name="hist text" />

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiududeksnärvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[MüeliinikiududelMüeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukehastrakukeha]]st ehk [[soomastsooma]]st ehk [[perikarüonistperikarüon]]ist ning jätketest- [[aksonistakson]]ist ja [[dendriididestdendriid]]idest. Tuum, mis asub perikarüoni keskel, on suur võrreldes raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb [[tuumatuum]]a ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suuraju koore [[püramiidrakud]] ja [[spinaalganglionidespinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokondrid]] ja [[tsentrosoomidtsentrosoom]]id.

*# [[Nissli substants]], mis kujutab endast hästi väljakujunenud [[ergastoplasmatergastoplasma]]t (valgusmikroskoobis hästi nähtavaid ribosomaalsete graanulite suuri kogumikke);

*# [[neurofibrillidneurofibrill]]id, mis kujutavad endast raku substruktuuri – [[neurofilamenteneurofilament]]e (mikrofilamente) ja [[neurotuubuleidneurotuubul]]eid;

*# [[pigment]], mis kujutab endast kas jääkaineid telolüsosoomides (vananemispigment lipofustsiin) või talitluslikult olulist rakusisaldist [[melaniinimelaniin]]i. <ref name="histology" />

Peaaegu iga närvirakk omab vähemalt kahte eri tüüpi jätkeid: [[dendriitedendriit]]e ja [[aksonitakson]]it. Ärritust vastu võtvad närviraku jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jätke on neuriit ehk akson. Igal neuronil on lugematul hulgal dendriite, kusjuures on harv juhus, kui neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust-, mida kutsutakse ka [[retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui 1üks meeter. Aksoni tsütoplasmat kutsutakse [[aksoplasmaksaksoplasma]]ks ning see on perikarüoni tsütoplasma jätk. KoostiseltAksoni koostises puuduvad aksonis Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldavast müeliini kihistmüeliinkihist. Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu "kõik või mitte midagi" printsiibil. HuvitavAksonis nähtus, mis aksonisleiab aset leiab, on [[aksonaalne transport]]. Kuna akson ei sisalda ei [[ribosoomeribosoom]]e ega [[endoplasmaatilist retiikulumiretiikulum]]i, siis [[proteiinidproteiin]]id sünteesitakse närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. [[Valgud]] tuleb transportida rakukehast aksonisse. LisaksNii transporditakse nii ka [[vesiikuleidvesiikul]]eid, [[neurotuubuleidneurotuubul]]eid ja [[neurofilamenteneurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas- terminaalidesse ([[anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadselt]]). <ref name="üldhistoloogia" />

#[[unipolaarsedunipolaar]]sed- üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne;

#[[pseudopolaarsedpseudopolaar]]sed- dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad;

#[[bipolaarsedbipolaar]]sed- ühe dendriidi ja neuriidiga;

#[[multipolaarsedmultipolaar]]sed- palju dendriite ja üks neuriit. <ref name="hist text" />

# [[Troofiline funktsioon]] – gliia osaleb [[glükogeeniglükogeen]]i ja [[lipiididelipiid]]ide ainevahetuses, samuti närvikoe [[ioonseioon]]se koostise reguleerimisel. Troofiline talitlus on seotud ainete aktiivse transpordiga kesknärvisüsteemis.

# Neurogliia rakud toimivad [[elektrilise ja mehhaanilise isolaatorinaisolaator]]ina. Takistab neurogliia ioonide [[difusioonidifusioon]]i neuronite elektrilise aktiivsuse korral. Gliiarakud ise ja nende jätked ei suuda juhtida [[depolarisatsioonilainetdepolarisatsioonilaine]]t. [[OligodendrotsüütideOligodendrotsüüt]]ide või [[lemmotsüütidelemmotsüüt]]ide poolt moodustatud müeliini ülesandeks on toimida passiivse elektrilise isolaatorina, mida näitab ka müeliini membraani madal valgusisaldus ja membraane läbivate [[proteiinideproteiin]]ide peaaegu täielik puudumine.

# Astrotsüütidel on mõõdukas [[fagotsütoosivõime]] närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks [[makrofaagideksmakrofaag]]ideks.

[[Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega- epiteeli-, side- ja [[lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad selliselt retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nime- [[Vater- Pacini kehakekeha]]ke, [[Meissneri kehakekeha]]ke jt.) <ref name="hist text" />

# [[monoamiinidmonoamiin]]id;

# [[neuropeptiididneuropeptiid]]id.