Chephreni sfinks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Chephreni sfinks on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e kuninga (üldnimetaja [[vaarao]]) [[Chephren]]i järgi, kes püstitas [[Giza]] platoole [[Chephreni püramiid]]i. See on teine kolmest suurest [[Giza püramiidid|Giza püramiidist]].
Chephreni sfinks on [[lõvi]] keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat [[Ra-Harahte]]t. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st. et, sfinks kuulub [[
Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Sfinks on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.
Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks liiva alla maetud. Suur stele sfinksi rinna ees annab teada, et 1419 e.Kr. kaevas siis veel alles noor prints [[Tuthmosis IV]] selle liiva seest välja pärast üht unenägu kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul kui noor prints sfiksi liivast välja keavab.
== Sfinksi vanus ==
Ühe absurdse teooria järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chepreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.
Teise, üldlevinud teooria kohaselt on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli [[4. dünastia]] neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.
| |||