Parred: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Parred''' ehk '''reheparrel''' olid peened [[latt|latid]] ([[palk|palgid]]), mis olid asetatud [[rehetuba|rehetoa]] [[lagi|lae]]alustele [[aampalk]]idele ehk [[tala (ehitus)|tala]]dele ([[lõsn]]adele) [[vili|vilja]] [[kuivatamine|kuivatamiseks]] sügisel pärast [[saagikoristus|koristus]]t ja enne [[viljapeks]]u.
Nad kujutasid endast suitsunud [ümarpalk]]e, mille läbimõõt oli umbes 15 cm. Nad asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli
Igal parrel võis kuivada kolm-neli püstiasendis [[viljavihk]]ude koormat. Kuivatamise eesmärk oli ära hoida vilja hallitamist. Viljavihud pandi kuivama (aheti) lauguste kaupa. Alustati rehetoa [[rehealune|rehealuse]]poolsest osast ja lõpetati ahju ääres. Vilja kuivama panemist nimetati '''ahtmiseks'''. Parsil kuivavat vilja või ka ühel laugusel kuivavat viljaportsjoni nimetati '''ahteks''' (nimetav: '''ahe''').
Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada [[küttepuud|küttepuid]] või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama. Tavaliselt magasid parsil teenijad või nooremad inimesed.
[[Lääne-Eesti|Lääne-]] ja [[Põhja-Eestis]], kus rehetuba kasutati ka [[saun]]ana, võidi partel [[vihtlemine|vihelda]].
==Mõistatusi parte kohta==
*Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken? ([[Rõuge kihelkond]])
*Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel? ([[Kuusalu kihelkond]])
|