Ruuter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: fa:رهیاب |
Tonusamuel (arutelu | kaastöö) Väärinformatsioon on kahjulik. Püüame paremaks teha. |
||
6. rida:
Andmeside kahe arvutivõrgu vahel toimib pakettidena. Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi [[modem]]i aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud [[server|internetiserveriga]], ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata.
==NAT Ruuteri funktsioon==
NAT Ruuteri funktsioonid:
* IP-aadresside marsruutimine
* [[võrguaadresside tõlkimine|võrguaadressi translatsioon]] ehk NAT
18. rida:
* [[kohtvõrk|kohtvõrgu]] ühendused nagu kommutaator
* Osal ruuteritel on ka [[pääsupunkt]]i (''Access Point'') funktsioon. Selliseid ruutereid kutsutakse [[WiFi]] ruuteriteks.
NAT ruuterid on ka efektiivsed vahendid sisevõrgu turvalisuse tõstmisel.
== Ajalugu ==
|