Toiterööbas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: fi:Virtakisko |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Toiterööpa kontaktpind võib asuda peal, küljel ja all. Peal asuva kontaktpinnaga toiterööbas on kõige vanem ja lihtsam, kuid ühtlasi ka kõige ohtlikum juhusliku puudutamise seisukohast. Seda kasutatakse näiteks [[Inglismaa]] kaguosas, mõnedel [[Berliini metroo]] liinidel ja [[Püreneed]]es [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelisel raudteel]] [[Villefranche]]–[[La Tour de Carol]]. Mõnevõrra ohutum on all asuva kontaktpinnaga toiterööbas, mis on pealt kaetud isolatsioonimaterjalist kattega. Küljel asuva kontaktpinnaga toiterööpaid kasutatakse vähe, näiteks [[Hamburg]]i linnalähirongidel ja Berliini metroos vanematel sildadel, kus pole tavalise toiterööpa jaoks piisavalt ruumi.
[[Londoni metroo]]s kasutatakse kaht toiterööbast, st mõlema pooluse jaoks. Sellega välditakse [[uitvool]]ude tekkimist.
Uitvoolude tõttu ei kasutata toiterööbast välitingimustes põhjamaistes lumeoludes (Soomes ja Rootsis), kuigi kesk-euroopas kasutatakse seda ka välitingimustes nt. [[Berliini linnaraudtee]]l.
==Vaata ka==
| |||