Eukarüoodid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot muutis: hi:एव्कार्योता |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
39. rida:
'''Eukarüoodid''' ehk '''päristuumsed''' (''Eukaryota'') on [[organism]]id, kelle [[rakk|rakud]] on [[Eukarüootne rakk|päristuumset (eukarüootset) tüüpi]]. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub [[geneetiline informatsioon]] ([[kromosoom]]idena) [[rakutuum]]as, mis on [[membraan]]iga ümbritsetud [[organell]].
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab
Eukarüootide oluliseks
==Eukarüootide päritolu==
Eukarüootide päritolu küsimus on veel üsna ebaselge. Kuidas ja millis(t)est [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühma(de)st on nad kujunenud? Millal tekkisid esimesed eukarüoodid? Kas eukarüoodid tekkisid umbes samal ajal kui esimesed prokarüoodid (nn. kolm domeeni: ''Bacteria'', ''Archaea'' ja ''Eucarya''; Woese ''et al.'', 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (''Bacteria sensu'' Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide [[kivistised]] on 1,5 (
Eukarüootide [[evolutsioon]]is on olulist rolli mänginud [[endosümbiont|endosümbioos]]. Kahte tüüpi organellid – [[plastiidid]] ([[kloroplastid]]) ja [[mitokondrid]] – pärinevad kunagi eukarüoodi poolt [[fagotsütoos]]i teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb [[α-proteobakter]]ist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel [[Amitokondriaalsed eukarüoodid|amitokondriaalsetel]] (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri [[geen]]ide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks [[hüdrogenosoom]]ideks, [[mitosoom]]ideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab [[tsüanobakter]]i, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset [[liitvetikad|liitvetikate]], [[punavetikad|punavetikate]] ja [[rohevetikad|rohevetikate]] (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid – ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: [[neelvetikad]] (''Cryptophyta''), [[haptofüüdid]] (''Haptophyta''), [[stramenopiilid]] (''Heterokonta''; nt. [[pruunvetikad]], [[ränivetikad]]) ja vaguviburvetikad (''Dinoflagellata''). Rohevetika-tüüpi plastiidid on ''Chlorarachniophyceae'' (''[[Rhizaria]]'') ja ''Euglenida'' (''[[Excavata]]'') esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (''[[Chromalveolata]]'' hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz ''et al.'', 2004). [[Vaguviburvetikad|Vaguviburvetikate]] (''Dinoflagellata'') seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist).
50. rida:
== Eukarüootide mitmekesisus ==
Järgnevalt on toodud eukarüootide suurrühmad
{{userboxtop|toptext= }}
101. rida:
[[Taimed]], [[seened]] ning [[loomad]] tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest [[eelkambrium]]is (>542 miljonit aastat tagasi).
Hulkraksed loomad ja seened kuuluvad tagaviburiliste (''[[Opisthokonta]]'') hulka. Hulkraksed maismaataimed kuuluvad rühma ''Plantae'' (kuhu kuuluvad veel [[punavetikad]], [[rohevetikad]] ja [[liitvetikad]]). Kõiki eukarüoote, kes ei ole taimed, loomad ega seened, nimetatakse [[protistid]]eks.
== Kirjandus ==
* Cavalier-Smith, T. 2002. [http://ijs.sgmjournals.org/cgi/reprint/52/1/7 The neomuran origin of archaebacteria, the negibacterial root of the universal tree and bacterial megaclassification.] ''International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology'' 52:
* Javaux, E. J., Knoll, A. H. & Walter, M. 2003. Recognizing and Interpreting the Fossils of Early Eukaryotes. ''Origins of Life and Evolution of the Biosphere'' 33:
* Katz, M. E., Finkel, Z. V., Grzebyk, D., Knoll, A. H. & Falkowski, P. G. 2004. Evolutionary trajectories and biogeochemical impacts of marine eukaryotic phytoplankton. ''Annual Review of Ecology, Evolution, and Systematics'' 35: 523–556. [http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.ecolsys.35.112202.130137 Abstract]
* Rivera, M. C. & Lake, J. A. 2004. The ring of life provides evidence for a genome fusion origin of eukaryotes. ''Nature'' 431:
* Simpson A. G. B. & Roger, A. J. 2004. The real ‘kingdoms’ of eukaryotes. ''Current Biology'' 14:
*Woese, C. R, Kandler, O. & Wheelis, M. L. 1990.
== Välislingid ==
| |||