Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Eukarüoodid''' ehk '''päristuumsed''' (''Eukaryota'') on [[organism]]id, kelle [[rakk|rakud]] on [[Eukarüootne rakk|päristuumset (eukarüootset) tüüpi]]. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub [[geneetiline informatsioon]] ([[kromosoom]]idena) [[rakutuum]]as, mis on [[membraan]]iga ümbritsetud [[organell]].
 
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab [[biokeemiline reaktsioon|biokeemilised reaktsioonid]] ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on [[endoplasmaatiline retiikulum]] ja [[rakutuum]] (nende membraanid on omavahel ühenduses), [[mitokonder|mitokondrid]] (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), [[kloroplast]]id (paljudel puuduvad), [[Golgi kompleks]], [[lüsosoomid]] ja [[peroksüsoomid]].
 
Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel [[tsütoskelett]] [[mikrofilamendid|mikrofilamentide]] ([[aktiin]]) ja [[mikrotorukesed|mikrotorukeste]] e.ehk mikrotuubulite ([[tubuliin]]) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel ([[mitoos]] ja [[meioos]]) ja on [[vibur]]ite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestada liigilist mitmekesisust, siis enamik eukarüoote on [[hulkraksed]] ([[Kude|koelis]]-[[Elund|organilise]] ehitusega).
 
==Eukarüootide päritolu==
Eukarüootide päritolu küsimus on veel üsna ebaselge. Kuidas ja millis(t)est [[prokarüoodid|prokarüootide]] rühma(de)st on nad kujunenud? Millal tekkisid esimesed eukarüoodid? Kas eukarüoodid tekkisid umbes samal ajal kui esimesed prokarüoodid (nn. kolm domeeni: ''Bacteria'', ''Archaea'' ja ''Eucarya''; Woese ''et al.'', 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (''Bacteria sensu'' Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide [[kivistised]] on 1,5 (võibollavõib-olla isegi 1,7-17–1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux ''et al.'', 2003; Katz ''et al.'', 2004).
 
Eukarüootide [[evolutsioon]]is on olulist rolli mänginud [[endosümbiont|endosümbioos]]. Kahte tüüpi organellid – [[plastiidid]] ([[kloroplastid]]) ja [[mitokondrid]] – pärinevad kunagi eukarüoodi poolt [[fagotsütoos]]i teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb [[α-proteobakter]]ist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel [[Amitokondriaalsed eukarüoodid|amitokondriaalsetel]] (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri [[geen]]ide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks [[hüdrogenosoom]]ideks, [[mitosoom]]ideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab [[tsüanobakter]]i, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset [[liitvetikad|liitvetikate]], [[punavetikad|punavetikate]] ja [[rohevetikad|rohevetikate]] (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid – ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast. Punavetika tüüpi plastiidid on järgmistel rühmadel: [[neelvetikad]] (''Cryptophyta''), [[haptofüüdid]] (''Haptophyta''), [[stramenopiilid]] (''Heterokonta''; nt. [[pruunvetikad]], [[ränivetikad]]) ja vaguviburvetikad (''Dinoflagellata''). Rohevetika-tüüpi plastiidid on ''Chlorarachniophyceae'' (''[[Rhizaria]]'') ja ''Euglenida'' (''[[Excavata]]'') esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (''[[Chromalveolata]]'' hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz ''et al.'', 2004). [[Vaguviburvetikad|Vaguviburvetikate]] (''Dinoflagellata'') seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist).
== Eukarüootide mitmekesisus ==
 
Järgnevalt on toodud eukarüootide suurrühmad e.ehk "[[Riik (bioloogia)|riigid]]" (Simpson & Roger, 2004), mis hõlmavad enam-vähem kogu eukarüootse mitmekesisuse. Rühma järgi sulgudes on pandud esimeste fossiilide vanused (miljonites aastates, Ma), kes on identifitseeritavad antud rühma liikmena (Javaux ''et al.'', 2003).
 
{{userboxtop|toptext= }}
 
[[Taimed]], [[seened]] ning [[loomad]] tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest [[eelkambrium]]is (>542 miljonit aastat tagasi).
 
Hulkraksed loomad ja seened kuuluvad tagaviburiliste (''[[Opisthokonta]]'') hulka. Hulkraksed maismaataimed kuuluvad rühma ''Plantae'' (kuhu kuuluvad veel [[punavetikad]], [[rohevetikad]] ja [[liitvetikad]]). Kõiki eukarüoote, kes ei ole taimed, loomad ega seened, nimetatakse [[protistid]]eks.
 
== Kirjandus ==
 
* Cavalier-Smith, T. 2002. [http://ijs.sgmjournals.org/cgi/reprint/52/1/7 The neomuran origin of archaebacteria, the negibacterial root of the universal tree and bacterial megaclassification.] ''International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology'' 52: 7-767–76. [http://ijs.sgmjournals.org/cgi/reprint/52/1/7 pdf]
* Javaux, E. J., Knoll, A. H. & Walter, M. 2003. Recognizing and Interpreting the Fossils of Early Eukaryotes. ''Origins of Life and Evolution of the Biosphere'' 33: 75-9475–94. [http://springerlink.metapress.com/app/home/contribution.asp?wasp=lhe17qhqtq2uujacdad3&referrer=parent&backto=issue,5,7;journal,10,36;browsefavoritesresults,5:102974,6 Abstract]
* Katz, M. E., Finkel, Z. V., Grzebyk, D., Knoll, A. H. & Falkowski, P. G. 2004. Evolutionary trajectories and biogeochemical impacts of marine eukaryotic phytoplankton. ''Annual Review of Ecology, Evolution, and Systematics'' 35: 523–556. [http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.ecolsys.35.112202.130137 Abstract]
* Rivera, M. C. & Lake, J. A. 2004. The ring of life provides evidence for a genome fusion origin of eukaryotes. ''Nature'' 431: 152-155152–155. [http://www.nature.com/cgi-taf/DynaPage.taf?file=/nature/journal/v431/n7005/abs/nature02848_r.html&dynoptions= Abstract]
* Simpson A. G. B. & Roger, A. J. 2004. The real ‘kingdoms’ of eukaryotes. ''Current Biology'' 14: R693-R696R693–R696. [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6VRT-4D8F73D-5&_user=10&_handle=B-WA-A-W-WE-MsSAYVA-UUW-AAUEWWBYUZ-AAUZYUVZUZ-YDZAEYWYC-WE-U&_fmt=summary&_coverDate=09%2F07%2F2004&_rdoc=18&_orig=browse&_srch=%23toc%236243%232004%23999859982%23518927!&_cdi=6243&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=a0a709718933ad7df52aa7bff1f7559e Abstract]
*Woese, C. R, Kandler, O. & Wheelis, M. L. 1990. Towards[http://www.pnas.org/cgi/reprint/87/12/4576Towards a Natural System of Organisms: Proposal for the Domains Archaea, Bacteria, and Eucarya.] ''Proceedings of National Academy of Science, USA'' 87: 4576-45794576–4579.
[http://www.pnas.org/cgi/reprint/87/12/4576 pdf]
 
== Välislingid ==