Redaktsioon: 16. jaanuar 2012, kell 20:54 redigeeri Канеюку (arutelu \| kaastöö) 563 muudatust →‎Graafi olulisemaid osiseid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. jaanuar 2012, kell 10:10 redigeeri eemalda Канеюку (arutelu \| kaastöö) 563 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
35. rida: Omavahel mitte-naabertippudeks olevate tippude alamhulgad, niisugused, mis on servi pidi seotud teiste samasugustega, moodustavad ''aluseid''. (Esineb kahe- ja mitmealuselisi graafe.) Tippude (alam)hulka, millede omavaheline ümbervahetamine või –nummerdamine säilitab graafi [[struktuur]]i kujutab endast [[automorfism]]ide transitiivsuspiirkonda, mida [[~~orbiit~~sümmeetria graafis\|orbiidiks]] nimetatakse. See käib ka servade kohta. (Orbiidist suvalise tipu või serva eemaldamised saadud jääkgraafid on [[isomorfism\|isomorfsed]].) ==Graafi regulaarsusi== 56. rida: Graafi, mille kõik servad kuuluvad ühte ja kõik „mitte-servad” kuuluvad teise orbiiti nimetatakse ''bisümmeetriliseks'' graafiks. [[Graafi sümmeetria]]omadused omavad olulist tähendust tema [[struktuur]]i määratlemisel. ==Graafi struktuur== Graafi struktuur on selle täielik [[invariant]], st [[isomorfism\|isomorfsete]] graafide ühine omadus. Graafi struktuur on määratletav tema [[graafi sümmeetria\|sümmeetriaomaduste]], [[graafi klikk ja vöö\|klikkide, vööde]] ja teiste [[struktuurisemiootika\|atribuutide]] põhjal. ==Kirjandus==

Graaf: erinevus redaktsioonide vahel