Vastupaavst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: zh |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Alates [[10. sajand]]ist nimetasid oma soosikuid paavsti ametisse ka [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrid]]. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] näiteks nimetas esialgu paavstiks oma nõbu, seejärel aga õpetaja. Need paavstid saavutasid kiriku keskvõimu nõrkuse tõttu ka üldtunnustuse. Ent kui paavstlus tugevnes, siis muutusid vastupaavstid keisri ja paavsti vahelises võitluses poliitiliseks relvaks. Keiser ja tema liitlased toetasid vastupaavsti, kuid enamasti ei olnud sellest kuigivõrd abi ning peale seda, kui keiser ja paavst olid ära leppinud, pidid vastupaavstid niikuinii oma ametist loobuma. Esimesena määras vastupaavsti ametisse keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]], seda tegid ka mitmed tema järglased, ka näiteks [[Friedrich Barbarossa]], [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ja viimasena keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] [[14. sajand]]il.
Viimaseks vastupaavstiks oli aga [[Felix V (vastupaavst)|Felix V]], kes valiti [[Baseli kirikukogu]]l [[1439]]. aastal ning pani oma ameti maha [[1449]]. aastal.
11. rida:
Vaatamata sellele, et ametlik kirikupoliitika süüdistas vastupaavste kui skismaatikuid erinevates surmapattudes või vähemasti ebaväärikas käitumises, olid need süüdistused enamasti põhjendamatud ning paavstide-vastupaavstide vastuolud seotud peamiselt kas kirikusisese või sekulaarse ja sakraalse võimuvõitlusega.
▲==Vaata ka:==
*[[Vastupaavstide loend]]
*[[Paavst]]
|