Lähis-Ida esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' thumb|400px|Lähis-Ida reljeef ([[USGS-i andmed).]] '''Lähis-Ida''' eelaajalugu annab ülevaate selle piirkonna arhailisest perioodist. See periood ...' |
PResümee puudub |
||
7. rida:
===Çatal Hüyük===
[[Pilt:CatalHoyukSouthArea.JPG|upright=1.7|pisi|Väljakaevamine Çatal Hüyükis]]
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] (türgi keeles „kahvlimägi”) on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]] linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]] tänapäevase Türgi aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]], majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 erinevat arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati perioodiliselt nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]] ja maalingutega. Asulakohast on leitud muude skulptuuride hulgas rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid figuriine, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religioon võis olla keskendunud viljakust sümboliseeriva emajumaluse kultuse ümber. Peamiseks tegevuseks oli [[põllumajandus]], karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati ca 6. at keskel eKr.
16. rida ⟶ 17. rida:
===Samarra===
[[Sāmarrā'|Samarra]] kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub [[Tigris|Tigrise]] jõe idakaldal 125 km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntumaks mälestiseks on samarra [[keraamika]], mida iseloomustavad erinevad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli väga laialt levinud kõikjal Lähis-Idas ja seega oli see kultuur varasematega võrreldes väga suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele. [[Pilt:Children in Samarra.jpg|upright=1.7|pisi|Lapsed Samarras ]]
===Halaf===
| |||
