Redaktsioon: 17. jaanuar 2012, kell 04:06 redigeeri Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust iw ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2012, kell 11:35 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Kui Newton oli varustanud oma isikliku eksemplari esimesest trükist märkuste ja parandustega<ref>Isaac Newton [http://cudl.lib.cam.ac.uk/view/PR-ADV-B-00039-00001/ "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica"] (Newtoni isiklike märkustega esmatrükk</ref>, avaldas ta teosest veel kaks trükki, [[1713]]. ja [[1726]]. aastal.<ref name="variorum">"Isaac Newton's ''Philosophiae Naturalis Principia Mathematica: the Third edition (1726) with variant readings" assembled and ed. by Alexandre Koyré and I Bernard Cohen with the assistance of Anne Whitman (Cambridge, MA, 1972, Harvard UP)</ref> "Principias" esitas Newton liikumisseadused, mida tänapäeval tuntakse [[Newtoni seadused\|Newtoni seadustena]] ja mis on kogu [[klassikaline mehhaanika\|klassikalise mehhaanika]] alus, samuti [[gravitatsiooniseadus]]e ning [[Kepleri seadused]] planeetide liikumise kohta (mille Kepler esitas esmalt üksnes empiiriliselt). Teadusajaloolase J. M. Steele'i sõnul peetakse "Principia" "õigusega üheks kõige tähtsamaist teostest kogu teaduse ajaloos".<ref>J. M. Steele[http://www.cap.ca/brms/Reviews/Reading-Steele.html arvustus]: N. Guicciardini "Reading the Principia: The Debate on Newton’s Mathematical Methods for Natural Philosophy from 1687 to 1736" Cambridge University Press, 1999; raamatu tiitellehele eelnevas kokkuvõttes kinnitatakse ka, et "Principiat" "peetakse üheks teaduse ajaloo meistriteoseks".</ref> [[Prantsuse]] matemaatik ja füüsik [[Alexis Clairaut]] kinnitas 1747. aastal: "Kuulus raamat "Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid" tähistas füüsikas suure revolutsiooni ajastut. Selle hiilgava autori Sir Newtoni meetod ... heitis matemaatika valguse teadusele, mis seni oli jäänud oletuste ja hüpoteeside hämarusse."<ref>Alexis Clairaut "Du systeme du monde, dans les principes de la gravitation universelle" Rmt: "Histoires (& Memoires) de l'Academie Royale des Sciences", 1745 (trükitud 1749), lk 329 (lk 329 märkuse kohaselt loeti Clairaut' kirjutis ette novembris 1747)</ref> Uuema hinnangu kohaselt ei võetud Newtoni teooriaid omaks küll kohe teose ilmudes, kuid sajandi lõpuks "ei ~~dsaanud~~saanud keegi eitada", et ("Principiast") "oli tõusnud teadus, mis vähemalt mõnes suhtes ületas kõik eelnenu sedavõrd, et see seisis üksi teaduse misiganes ülima näitena."<ref>G. E. Smith [http://plato.stanford.edu/archives/win2008/entries/newton-principia/ "Newton's Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"] The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Winter 2008 Edition), ed. E. N. Zalta</ref> Oma füüsikalisi teooriaid formuleerides arendas ja kasutas Newton matemaatilisi meetodeid, mis tänapäeval kuuluvad [[matemaatiline analüüs\|matemaatilise analüüsi]] valda. Kui matemaatilise analüüsi keelt, nagu seda tänapäeval tuntakse, "Principiast" peaaegu ei leia: Newton andis paljud oma tõestustest infinitesimaalarvutuse [[geomeetria\|geomeetrilisel]] kujul, tuginedes kaduvväikeste geomeetriliste suuruste suhete piirväärtustele.<ref name="geomcalc">Infinitesimaalarvutuse sisu "Principias" tunnustati nii Newtoni eluajal kui ka hiljem. Muuhulgas tegi seda [[Guillaume de l'Hôpital]], kes kinnitas oma 1696. aastal ilmunud raamatu "Analyse des infiniment petits" ("Infinitesimaalanalüüs") kinnitas eessõnas "Principia" kohta, et "see on pea tervenisti infinitesimaalarvutus" ("lequel est presque tout de ce calcul"). Vt ka D. T. Whiteside "The mathematical principles underlying Newton's "Principia Mathematica"", Journal for the History of Astronomy, vol. 1 (1970), 116-138, eriti lk 120.</ref>

Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica: erinevus redaktsioonide vahel