Prandi mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Alexander von Esseni surma järel [[1663]]. aastal sai mõisa omanikuks tema poeg [[Otto Magnus von Essen]] (1638–1707), kes rentis mõisa [[Andreas WallwichileWallwich]]ile.

[[1688]]. aastal seisis mõis [[Kuninglik Lossikohus|Kuningliku Lossikohtu]] jurisdiktsiooni all.

Otto Magnus jättis mõisa oma tütrele Christina Hedwigile ja viimase abikaasale [[Kirna mõis]]nikule [[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)|Hans Heinrich von Fersen]]ile (maetud 1724). Prandi mõisa päris nende tütar LouiseLuise Magdalena von Fersen, kes oli abielus esmalt [[Karl Johann von Delwig]]iga ning hiljem [[Erich Helmich von Kaulbars]]iga.

[[1756]]. aastal on Prandi mõisa omanikuna mainiudmainitud [[Hans Heinrich von Rosen (1703–1780)|Hans Heinrich von Rosen]]it (1703–1780). Tema surma järel läks mõis ta pojale [[Bengt Friedrich von Rosen]]ile (1738–1809).

Tema järel kuulus mõis [[Gottlieb von Belawary]]le (surnud 1825). Temalt läks mõis tema tütrele Dorothea Elisabethile ja viimase abikaasale [[Wilhelm Georg Nikolai von ErschellileErschell]]ile.

[[1834]]. aastal ostis mõisa [[Koigi mõis|Koigi]] ja [[Laimetsa mõis]]nik [[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890). Ta likvideeris Prandi küla ning kolis senised elanikud ümber [[Veskiaru]], [[Sõrandu]] ja [[Sigapusma]] külla. Küla maad mõisastati ning ribaspõllud muudeti suurteks põlluväljadeks. Seniste taluhoonete asemele rajati suured mitmepereelamud kuhu pandi elama [[moonakad]].

[[1892]]. aastal sai mõisnikuks Otto Magnuse poeg [[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]] (1830–1901), ning viimase surma järel tema poeg [[Otto Johann Werner von Grünewaldt]] (1866–1932).