Erinevus lehekülje "Pinnaplasmonid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
 
Pinnaplasmoneid on võimalik ergastada nii elektronide kui ka footonitega. Elektronidega ergastastamiseks tulistatakse metalliosakest elektornidegaelektronidega. Elektroni energia kandub üle [[plasma]] energiale, mis omakorda ergastab pinnaplasmoneid.
 
Footonite sidestamiseks pinnaplasmonitega on vaja kasutada sidestus keskkonda. See on vajalik, et sobitada kokku footoni ja pinnaplasmoni lainevektoreid. Nimelt pole valgusel õhus piisavalt suur impulss plasmonite ergastamiseks. Kretshmanni seadstuse puhul paigutatakse pirsma ühele tahule õhuke metallikile, seevastu Otto konfiguratsiooni korral aga prismale hästi lähedale (ca 200nm) (Joonis 1). Võrega sidustamise korral suureneb lainevektori paralleelkomponent vastavalt võrekonstandile, seeläbi sobitatakse lainevektoreid (Joonis 2). Viimane meetod on väga tähtis, et mõista pinnakareduse mõju pinnaplasmonitele.
83

muudatust