Güroskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Naksitrall (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
40. rida:
1860. aastatel [[elektrimootor]]ite kasutusele võtuga sai güroskoopi panna pöörlema automaatselt ning ajaliselt nii kauaks kui tarvis. Valmis esimene gürokompassi prototüüp. Esimese funktsionaalse gürokompassi patenteeris 1904. aastal saksa leiutaja [[Hermann Anschutz-Kaempfe]]. Ameeriklane [[Elmer Sperry]] tuli välja omapoolse variandiga sama aasta lõpus ning peagi avastasid ka teised rahvused leiutise militaarse kasulikkuse.
 
20. Sajandisajandi algus oli aeg, mil merevägi näitas kõige paremini riigi sõjalist võimsust. Ameeriklaste [[Sperry Gyroscope Company]] kasvass kiirelt ning pakkus lennukitele ning laevadele stabiliseerijaid.
 
1917. aastal ehitas [[Chandler Company of Indianapolis]] „Chandleri güroskoobi“, see on mänguasi aluse ja tõmmatava nööriga.
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai güroskoopidest põhilised [[lennuk]]i ja [[õhutõrje]] [[sihik]]ute komponendid.
 
Tänapäeval kasutatakse güroskoope näiteks kaasaskantavates elektroonikaseadmetes nagu Apple’i viimase generatsiooni [[iPad]] ja [[iPhone]]’ides. [[Kiirendusmõõtur]] mõõdab [[kiirenduse]] ulatust ja kestvust ning pöördenurga suurust ruumis.
suurust ruumis.
 
==Londoni moment==
 
Londini momendi güroskoop toetub kvantmehaanika fenomenile, milles keerlev [[ülijuht]] tekitab [[magnetväli|magnetvälja]], mille teljed ühilduvad täpselt pöörleva güroskoobi tekitatud vektoritega. Magnetomeeter määrab genereeritud magnetvälja orientatsiooni, mis on kalibreeritud määramaks güroskoobi pöörlemise telge. Sellist tüüpi kvantmehhaanilisele nähtusele tuginev güroskoop võib olla äärmiselt täpne ning stabiilne. Näiteks need güroskoobid, mida kasutatakse [[Gravity Probe B]] eksperimentides, mõõdavad muutusi güroskoobi pöörlemistelje orientatsioonis paremini kui 0,5 milliarcsekundit (1,4×10<sup>-7</sup> kraadi) üle ühe aasta jooksul. SeellineSelline pöörlemistelje muutuse uurimine on täpsuselt samaväärne juuksekarva läbimõõdu vaatlemisega 32 kilomeetri kauguselt.
 
==Kaasaegsed kasutusviisid==
66. rida ⟶ 65. rida:
*[[spinn]]
 
== välislingidViited ==
{{viited|allikad=
}}
 
== Välislingid ==
{{Wikibooks|High School Physics/Rotational Motion}}
* [http://www.gyroscopes.org/1974lecture.asp The Royal Institution’s 1974–75 Christmas Lecture] Professor Eric Laithwaite
72. rida ⟶ 75. rida:
* [http://www.popsci.com/archive-viewer?id=PiEDAAAAMBAJ&pg=86&query=destroyer+escort The Little Top That Aims a Gun] by Gold Sanders, [[Popular Science]] July 1945
* Apostolyuk V. [http://www.astrise.com/research/library/memsgyro.pdf Theory and Design of Micromechanical Vibratory Gyroscopes]
 
== Viited ==
 
 
{{viited|allikad=
 
 
}}
 
[[Kategooria:Teoreetiline mehaanika]]