Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
==Ajalugu==
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) eKr tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], Süüria-Palestiina ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks. [[
===Çatal Hüyük===
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] (türgi keeles „kahvlimägi”) on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgi aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961-1965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr
===Jeeriko===
[[Jeeriko]] (tänapäevase nimega Tell es-sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub
===Hassuna===
[[Hassuna|Hassuna]] kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u. 6000-5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]]
===Samarra===
[[Sāmarrā'|Samarra]] kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km
===Halaf===
Halafi kultuur u. 6100-5400 eKr on oma nime saanud [[Tell
===Ubaidi===
[[Ubaidi]] perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u. 6000-3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodi lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire linnastumine. Samal ajal algab ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud on isiku tuvastamise eesmärgil kasutatavad tempelpitsatid. Seda ajajärku võib ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkab arenema muistne [[Eridu]] linna tempel ja selle umber hiljem kujunenud linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvab aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.
===Uruki===
[[Uruki]] perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u. 4000-3000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. [[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst „Ametite nimekiri“ on selgelt hierarhiline ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted], Ametite nimekiri.</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul.
Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid standardsete mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning
===Jemdet Nasr===
[[Jemdet
Ajastut, mis järgneb Jemdet Nasri perioodile kutsutakse
==Tähtsus==
|