Tõvalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
toim |
||
1. rida:
[[File:Kongar-ol Ondar.jpg|thumb|Tõva kõrilaulja [[Kongar-ool Ondar]] 1993. aastal New Yorgis esinemas.]]
'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''Tyvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime ''[[uriankhaid]]'' järgi<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.▼
[[File:Siedlungsgebiete der Tiva und Duva.PNG|thumb|Tõvalaste asuala Venemaa ja Mongoolia piiril.<ref>Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)</ref>]]
▲'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697</ref>; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''Tyvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime ''[[uriankhaid]]'' järgi<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.
Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 [[Venemaa]]l, 31 823 [[Mongoolia]]s (5169 tõvalast, 26 654 uriankhaid) ning umbes 3900 [[Hiina]]s.<ref name="joshuaproject">http://www.joshuaproject.net/people-profile.php</ref> 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva [[Tõva|Tõva Vabariigi]] elanikkonnast.<ref>http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936</ref>
5. rida ⟶ 7. rida:
Tõvalased kõnelevad turgi keelte hulka kuuluvat [[tõva keel]]t, nende etniliste juurte seas on mongoli, turgi ja [[samojeedid|samojeedi]] rahvad. Levinumad võõrkeeled on vene ja mongoli keel.
Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks
Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[Jakk|jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.▼
▲Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[Jakk|jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
[[File:Kyzyl Shaman.jpg|thumb|left|Kõzõli šamaan (2005).]]
Tõvalaste traditsiooniline usund on [[tengriism]]iga läbi põimunud [[tiibeti budism]] ([[lamaism]]).
Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.
▲Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks {{kas|khošuuni}}-nimeliseks piirkonnaks: Tozhu, Salchak, Oyunnar, Khemchik, Khaasuut, Shalyk, Nibazy, Daavan & Choodu ning Beezi. Esimest nelja neist valitsesid uriankhai mongoli vürstid, ülejäänuid bordžigiti mongoli vürstid.<ref>Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996</ref>
==Uriankhaid==
| |||