Tõvalased: erinevus redaktsioonide vahel

'''TõvadTõvalased''' või(ka '''tõvalasedtuvalased''' (varem kaja '''tuvalasedtõvad'''; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''Tyvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime ''[[uriankhaid]]'' järgi<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.

Tänapäeval on tõvasidtõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 [[Venemaa]]l, 31 823 [[Mongoolia]]s (5169 tõvattõvalast, 26 654 uriankhaid) ning umbes 3900 [[Hiina]]s.<ref name="joshuaproject">http://www.joshuaproject.net/people-profile.php</ref> 2010. aasta andmetel moodustasid tõvadtõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva [[Tõva|Tõva Vabariigi]] elanikkonnast.<ref>http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936</ref>

TõvadTõvalased kõnelevad turgi keelte hulka kuuluvat [[tõva keel]]t, nende etniliste juurte seas on mongoli, turgi ja [[samojeedid|samojeedi]] rahvad. Levinumad võõrkeeled on vene ja mongoli keel.

Ajalooliselt on tõvadtõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[Jakk|jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.

Rahvanime ''uriankhaid'' tähendus on segane. [[Mongolid]] nimetasid nii kõiki metsarahvaid, sealhulgas tõvasidtõvalasi. Ka Mongoolias endas on rahvaid, keda selle nime all tuntakse. Sama nime varianti ''Uraŋxai'' kasutati [[Jakuudid|jakuutide]] kohta.<ref>Nicholas Poppe "Review of Menges "The Turkic Languages and Peoples"" Central Asiatic Journal, volume 12, issue 4, 1969, p 330</ref> Venelane Pavel Nebolsin kirjeldas 1850. aastail [[Volga]] [[kalmõkid|kalmõkkide]] Uranhu klanni.<ref>Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographic Press University of Southern California, 1931, isbn 187898604-X, page=180, kordustrükk 1992</ref> Veel üht sama nime varianti ''Orangkae'' (오랑캐) tarvitati [[Korea]]s kõigi "barbarite" kohta, kes elasid Koreast põhjas.