Vikipeedia

Pinnaplasmonid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
[[File:Prism_Coupler.png | thumb|350px |Joonis 1: (a) Kretschmann ja (b) Otto seadistus. Pinnaplasmon polaronide ergastamine toimub täieliku sisepeegeldumise tingimustes. Mõlemal juhul pinnaplasmonid levivad mööda metall-dielektriku kokkupuute pinda.]]
 
'''Pinnaplasmonid''' on koherentsed [[elektronide]] võnkumised, mis eksisteerivad igatekivad kahe materjali kokkupuudepinnal, kus dielektrilisesuhteline funktsioonidielektriline reaalosaläbitavus muudab märki ühest keskkonnast teise (ntnäiteks metall-dielektrik kokkupuutepind). Pinnaplasmonitel on madalam energia kui ruumiplasmonitel, misehk [[elektrongaas]]is ([[plasma]]s) kvantiseerivad elektronide pikkivõnkumisedvõnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Kui pinnaplasmodid sidestuvad [[footon]]itega, tekib hübriidneergastustatud ergastusolek, mida nimetatakse pinnaplasmon [[polariton]]iteks. Selline pinnaplasmonPinnaplasmon polariton laine saab levida mööda metallipinda kuni kogu energia on kas neeldunud või kiiratud vabasse ruumikiirgunud.
 
Pinnaplasmoneid ennustas kõige esimesena R.H. Ritchie 1957. aastal. <ref>{{cite journal |last=Ritchie |first=R. H. |month=June |year=1957 |title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films |journal=[[Physical Review]] |volume=106 |issue=5 |pages=874–881 |doi=10.1103/PhysRev.106.874|bibcode = 1957PhRv..106..874R }}</ref> Paljud teadlased üritasidtegeleisd järgnevaljärgnevatel kahelaastakümnetel kümnendil pinnaplasmonite kohta rohkem teada saadapinnaplasmonitega, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann ja A. Otto.
 
==ErgastusErgastamine==
 
 
Pinnaplasmoneid on võimalik ergastada nii elektronide kui ka footonitega. Elektronidega ergastastamiseks tulistatakse elektronemetalliosakest metallielektornidega. Elektroni hajumiselenergia muutubkandub tema energiaüle [[plasma]] energiaks. Hajumise vektorienergiale, paralleelkomponentmis kokkupuutepinnagaomakorda tekitabergastab pinnaplasmonidpinnaplasmoneid.
 
Footonite sidestamiseks pinnaplasmon polaronideks on vaja kasutada sidestus keskkonda, nagu nt prismat või võre, et sobitada kokku footoni ja pinnaplasmoni lainevektoreid. Kretshmanni katseseadmes paigutatakse pirsma ühele tahule õhuke metallikile. Otto konfiguratsiooni korral aga prismale hästi lähedale (Joonis 1). Võrega sidustamise korral suureneb lainevektori paralleelkomponent vastavalt võrekonstandile, seeläbi sobitatakse lainevektoreid (Joonis 2). Selline meetod on väga tähtis, et mõista pinnakareduse mõju pinnaplasmonitele.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnaplasmonid"