Polümeraasi ahelreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Koolitöö|14. novembril 2011|kool=TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond}}
[[Image:PCR tubes.png|thumb|300px|A strip of eight PCR tubes, each containing a 100 μl reaction mixture]]
==Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR==
'''Polümeraasi ahelreaktsioon''' ehk '''PCR''' (akronüüm inglise keelsest vastest '''''p'''olymerase '''c'''hain '''r'''eaction'') on meetod [[DNA]] või [[RNA]] järjestuse [[amplifikatsiooniks]] ehk kordistamiseks. PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid.
PCR metoodika töötas 1983.aastal välja Kary Mullis,<ref name="Bartlett & Stirling">{{cite doi|10.1385/1-59259-384-4:3}}</ref> kes sai selle eest keemias Nobeli preemia 1993.aastal koos Michael Smithiga..<ref name="Kary Mullis Nobel Lecture">[http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1993/mullis-lecture.html Kary Mullis Nobel Lecture, December 8, 1993]</ref>
PCR metoodika võimaldab ''in vitro'' paljundada konkreetset DNA fragmenti, kasutades selleks termostabiilset DNA polümeraasi. Esimene termostabiilne DNA polümeraas (Taq polümeraas), mida kasutati PCR läbiviimiseks, isoleeriti termofiilsest bakterist ''Thermus aquaticus''. Taq polümeraas on monosubüflaboruhikuline ensüüm, millel puudub replikatsioonivigu parandav 3’-5’eksonukleaasne aktiivsus. Seetõttu on Taq polümeraasi poolt läbiviidav DNA süntees küllaltki vigaderohke. Selleks, et amplifitseerida kindlat DNA järjestust, peab vähemalt osaliselt teadma uuritava DNA nukleotiidset järjestust. Uuritava DNA regiooniga külgnevatele järjestustele sünteesitakse komplementaarselt kaks lühikest, üksikahelalist DNA fragmenti ehk praimerit, millest üks on komplementaarne kodeeriva ahelaga, teine matriitsahelaga.<ref name="a"/>
| |||