Albert Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vagobot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (robot lisas: be:Альберт Вялікі
lisa
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Albertus Magnus-Denkmal.jpg|thumb|Albert Suure monument Kölnis.]]
'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnus''' [[Bollstädt]]ist ([[1193]] [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]]) oli [[filosoof]]. (Ametliku nimega: ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
 
Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l krahvi pojana, kuid loobus juba õpingute ajal nii tiitlist kui pärandusest ning ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s, [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is. [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]] aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta Kreeka ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
Ta õppis [[Padova]]s ning pärast [[dominiiklased|Dominicuse vennaskonnaga]] ühinemist [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is. Tõusis [[Regensburgi piiskop]]iks.
 
Tema kuulsaim õpilane on itaallane [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemaid väärtustades.
Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
 
Albert Suur suri 15. novembril [[1280]] Kölnis ning on maetud Kölni [[Andrease katedraal]]i. Temast jäi maha 38 köidet filosoofilisi mõtisklusi ja teoloogilisi analüüse, lisaks hulk [[astronoomia]], [[keemia]], [[geograafia]] ja [[füsioloogia]] alaseid kirjutisi<ref name="püha" />.
Tema kuulsaim õpilane on itaallane [[Aquino Thomas]].
 
Albert Suur kuulutati õndsaks [[1622]]. aastal, kuid kanoniseeriti alles [[1931]], mil paavst [[Pius XI]] ta Kiriku Doktoriks kuulutas<ref name="püha" />.
Albert Suur on maetud Kölni [[Andrease katedraal]]i.
 
Kunstis kujutatakse tavaliselt dominiiklaste rüüs puldis loengut pidamas või oma kuulsa õpilase Aquino Thomasega midagi arutamas<ref name="püha" />.
 
== Töid ==
25. rida ⟶ 27. rida:
*''Summa theologiae de mirabilis scientia Dei'' (jäi pooleli). Levinud lühema nimega [[Teoloogia summa (Albert Suur)|Summa theologiae]].
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislink==