Achilleus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Achilleus''' ([[vanakreeka keel]]es Ἀχιλλεύς, [[ladina keel|ladina]]päraselt ''Achilles'') on [[vana kreekavanakreeka mütoloogia|müütiline]] [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[heeros|kangelane]], [[surelik]]usureliku [[Tessaalia]] [[kuningas|kuninga]], [[Zeus]]i lapselapse [[Peleus|Peleuse]]e ja [[surematud|surematu]] [[nereiidid|nereiidi]] [[Thetis|Thetise]]e poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane [[Trooja sõda|Trooja sõjas]], [[Homeros|Homerose]]e "[[Ilias|"Iliase"]]e" kangelane.

Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks [[teisend (folkloor)|versioon]]i. Vanema versiooni järgi määris ema oma [[imik|imikust]] poega [[ambroosia|ambroosiaga]]ga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse [[kentaurid|kentaur]] [[Cheiron|Cheironi]]i kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse [[Styx|Styxi]]i jõkke]]. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema [[kand|kandadest]], jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "[[Achilleuse kand]]" – ainus nõrk koht.

Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas [[ennustustark|tark]] [[Kalchas]], et [[Trooja]] linna ei võideta ilma Achilleuse abita. [[Moirad]] olid aga Thetisele öelnud, et kui Achilleus läheb Trooja alla, siis ta langeb seal. Thetis püüdis poega varasest surmast päästa ning saatis Achilleuse [[Lykomedes|Lykomedese]]e õukonda [[Skyros|Skyrosele]]ele, kus too varjas end tüdrukuks riietatuna. Õukonnas viibimise ajal armus Achilleus Lykomedese tütresse [[Deidameia|'''Deidameiasse''']]sse ja neil sündis poeg [[Neoptolemos]] (teise nimega Pyrrhos). Et aga Trooja sõda ei olnud võimalik ilma Achilleuseta võita, saadeti teda otsima [[Odysseus]]. Rändkaupmeest teeseldes ilmus Odysseus õukonda, kaubana kaasas ahvatlevad ehted, kuid ehete sekka olid kavalalt poetatud ka mõned toredad sõjariistad. Achilleus paljastas oma maskeeringu, olles ainuke "neiu", kes huvitus iluasjade asemel relvadest.

Achilleust oli lihtne veenda koos Odysseusega Trooja alla minema. Ta juhtis oma isa [[mürmidonid|mürmidonide]]e väge ning teda saatsid tema õpetaja [[Phoinix]] ja tema lähedane sõber [[Patroklos]]. Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse. Muude kangelastegude hulgas vallutas ta 23 Trooja all olevat linna, sealhulgas ka [[Lyrnessos]]e, kust ta tõi [[orjatar]]iks kaasa ilusa [[Briseis]]i. Hiljem röövis kreeklaste (s.o Trooja piirajate) juht [[Agamemnon]], kes oli sunnitud loobuma oma orjatarist [[Chryseis]]ist, Briseisi endale hüvitiseks oma kaotuse eest.

Briseisi röövimisest sai aga "Iliase" keskse tegevusliini ajend. Nimelt sattus Achilleus Agamemnoni teost raevu ning keeldus edaspidi kreeklaste poolel võitlemast. Et sõja käik pöördus pärast seda kreeklaste vastu, pakkusid nad Achilleusele heldet kahjutasu, kuid kangelane keeldus ikka veel ise võitlemast, küll aga nõustus sellega, et lahingusse asub tema asemel sõber Patroklos, kes kannab Achilleuse [[turvistik]]ku. Järgmisel päeval aga Patroklos langes Trooja kangelase [[Hektor|Hektori]]i käe läbi, kes pidas meest Achilleuseks. Achilleus leinas oma sõpra ja tõotas Hektorile kättemaksu. Tema ema muretses talle [[Hephaistos|Hephaistose]]e enda sepistatud uue soomusrüü, Achilleus naasis sõtta ning tappis Hektori. Seejärel rüvetas ta surnukeha, sidudes selle oma [[sõjakaarik|sõjakaariku]]u taha ja tiirutades niiviisi ümber Trooja müüride. Kui aga [[Priamos]], Trooja kuningas ning Hektori isa, tuli kreeklaste laagrisse ning palus oma poja surnukeha välja anda, siis Achilleus leebus ja nõustus.

Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka [[Memnon|Memnoni]]i ja [[amatsoonid|amatsoonide]]e kuninganna [[Penthesileia]]. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal [[Paris]]el haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Selle au nimel võistlesid [[Odysseus]] ja [[Aias]]. Võitjaks osutus Odysseus. Aias pidas seda aga solvanguks, teda tabas hullumeelsus ning ta sooritas [[suitsiidenesetapp|enesetapu]].

Achilleust austati emamaal Kreekas [[heeros]]ena ning ta oli kunstnike, eriti vaasimaalijate ja luuletajate lemmikkujusid.

Maalikunstnike (näiteks [[Peter Paul Rubens]], [[Nicolas Poussin]], [[Giovanni Battista Tiepolo]]) meelisteema on Achilleuse viibimine [[Lykomedes|Lykomedese]]e juures. Ooperis on kujutatud ka tema armastust [[Deidameia]] vastu, kirjanduses tema suhteid [[Penthesileia]] ja [[Polyxene|Polyxenega]]ga.