Nikolai Lunin: erinevus redaktsioonide vahel

Lunin oli [[Gustav von Bunge]] õpilane. [[1878]]. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. [[1880]]. aastal avaldas taLunin uurimuse pealkirjaga "[[Anorgaanilised soolad|Anorgaaniliste soolade]] tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres" <ref>[http://merihobu.utlib.ee/record=b1595696~S1*est E-Kataloog ESTER]</ref>), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta [[toitained|toitaineid]]. Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult [[Vitamiinid|vitamiin]]e.

Ametlikult peetakse vitamiinide teooria väljatöötajaiks Poola teadlast [[Casimir Funk]]i ja [[Frederick Gowland Hopkins]]it. Viimane siiski mainis Luninit oma [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli]]-kõnes.<ref>[http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1929/hopkins-lecture.html Sir Frederick Hopkins: The Earlier History of Vitamin Research (Nobel Lecture, December 11, 1929)]</ref> Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.