Induktiivpool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
 
==Ehitus==
Pool koosneb alusest ja sellele mähitud [[mähis]]est. Alusele mähitud poolidel võib olla üks või mitu mähist. Samuti võivad ühe mähise osad olla alusele mähitud [[sektsioon|sektsioneeritult]] või kindla keeru sammuga.
 
Väikese induktiivsusega poolide puhul võib pooli alus ka puududa. Kõrgsageduspoolid[[Kõrgsagedus]]poolid, mis on mähitud jämedamast vask või hõbetraadist võivad olla ka ilma aluseta (mähitud vastava jämedusega alusele ja valmimisel alus eemaldatud).
 
Pooli mõõtmete vähendamiseks ja induktiivsuse suurendamiseks ning induktiivsuse sujuvaks reguleerimiseks teatud piirides kasutatakse suurt magnetilist läbitavust omavat [[magnetsüdamik|südamiku]] ([[ferriit]]-, [[karbonüül]]südamik jt). ÜlikõrgsadeduspoolidesÜlikõrgsageduspoolides kasutatakse induktiivsuse vähendamiseks mittemagnetivast materjalist [[alumiinium]]-, [[vask]]- ja [[valgevask]]südamike.
 
Parasiitsidestuste tekkimise vältimiseks varjestatakse induktiivpoolid vask või alumiinium [[varjestamine|varje]]ga.
 
Induktiivpoolide arvutamisel kasutatakse asja lihtsustamiseklihtsustamiseks tihti pooli mõõtudest ja materjalidest tulenevaid käsiraamatutes olevaid [[diagramm]]e.
 
===Mähiste liigid===
36. rida:
==Südamikuta induktiivpoolid==
===Ühekihiline tihemähisega induktiivpool===
Ühekihiline tihemähisega induktiivpoole kasutatakse enamasti sageusel üle 500 kHz. Mähis võib olla mähitud poolialusele tihedalt keerd keeru kõrvale või suurendatud sammuga st mähis mähitagsemähitakse traadi diameetrist suurema sammuga. Mähise keerdude vahele jäävad vahed. Suurendatud sammuga poolid on väikese mahtuvuse ja suure hüveteguriga (<math>Q\!</math>=150...400) ning on stabiilsed.
 
Ühekihilise tihemähiselise pooli induktiivsus:
56. rida:
 
===Mitmekihiline induktiivpool===
Mitmekihilisi induktiivpoole kasutatakse juhul, kui on vaja saada pooli induktiivsust vahemikus 50...200 <math>\mu H\!</math>. Sektsioneerimata mitmekihilised poolid on väikese hüveteguri ja stabiilsusega, kuid suure omamahtuvusega. Kihiliste poolide valmistamisesksvalmistamiseks on vaja külgedega (põskedega) poolialuseid.
Mitmekihilise pooli induktiivsus:
::::<math>L_m= \omega ^2 Dk_3 \cdot 10^{-4}\!</math>
73. rida:
 
===Lamemähisega induktiivpoolid===
Lamemähisega induktiivpoolid on sarnaste omadustega ühekihiliste sammähisega poolidega. Poolid on väikese mahtuvuse ja suure hüveteguriga ja stabiilsed. Samuti on neid võmalikvõimalik valmistada trükkimenetlusel st poolid on parameetritelt väga väikese erinevusega.
 
====Lamemähisega (ümarspiraalne) induktiivpool====
105. rida:
==Südamikuga induktiivpoolid==
===Magnetsüdamikud===
Kõrgsageduspoolide ja trafode valmistamisel kasutatakse [[Ferriit|pehmemagnetferriiti]] vajadusel ka [[magnetodielektktrikmagnetodielektrik]]uid nagu [[kabonüülraud]], harvemini [[alsifer]]i või [[magnetiit]]i. Pehmemagnetferriitide kõrval on kasutusel ka kõvamagnetferriidid.
 
Ferridi [[elektromagnetism|elektromagneetilineelektromagnetiline]] algläbitavus on suurem, kui karbonüülraual, seetõttu kujunevad induktiivpoolid ja trafod ferriite kasutades mõõtudelt väiksemaks. Ajaline ja temperatuuripüsivus on aga ferriitidel väiksem.
 
Pehmemagnetferritide on kasutatavad üldiselt nõrgas magnetväljas välja arvatud [[mangaantsinkferriid]].
 
FerromagneetilisiFerromagnetilisi südamike iseloomustab:
*efektiivne magneetilinemagnetiline läbitavus – <math>\mu_{ef}\!</math> – südamikuta pooli ja samasuguse südamikuga pooli suhtearv,
::::<math>\mu_{ef} = \frac {\mu_{\alpha}} {1+0,8 \left (\frac {D_s} {l_s} \right)^{1,7} (\mu_{\alpha} -1)}\!</math>
 
kus:
<math>\mu_{\alpha}\!</math> – südamiku magneetilinemagnetiline algläbitavus,
<math>D_s\!</math> – silindrilise südamiku läbimõõt mm,
<math>l_s\!</math> – südamiku pikus mm.
 
*südamiku hüvetegur – kaonurga <math>\tan \delta\!</math> pöördväärtus. Mida suurem on südamiku kaoenergia seda väiksem on selle hüvetegur;
*südamiku parameetrite stabiilsus – iseloomustab magneetilisemagnetilise läbitavuse [[temperatuur]]itegur, mis võrdub südamiku efektiivse [[magneetilisemagnetilise läbitavus]]e suhtelise muutusega [[temperatuur]]i muutumisel ühe [[Kelvin]]i kraadi võrra.
 
Induktiivpioolidele valmistatakse ferriidist varrassüdamikevarrassüdamikke, plaatsüdamikeplaatsüdamikke, keermestatud häälestussüdamikehäälestussüdamikke, keermesttudkeermestatud plastpeaga häälestussüdamikehäälestussüdamikke, alsiferist ja ferriidist rõngas- ehk toroidsüdamiketoroidsüdamikke, karbonüülrauast ja ferriidist ummis- ehk mantelsüdamikemantelsüdamikke. Eelpoolmainitud südamikele valmistatakse ka vastavaid poolialuseid.
 
===Ferriit või karbonüülsüdamikuga poolid===
140. rida:
<math>L\!</math> – südamikuta pooli induktiivsus (<math>\mu H\!</math>),
Südamikuga pooli induktiivsusearvutamiseks tuleb samasuguse südamikuta pooli induktiivsust vähendada 1,3...1,5 korda,
<math>\mu_{ef}\!</math> – efektiivne magneetilinemagnetiline läbitavus,
<math>L_s\!</math> – vajalik pooli induktiivsus (<math>\mu H\!</math>),
<math>k_s\!</math> – pooli läbimõõdu ja mähise pikkuse jagatise alusel diagrammist saadud koefitsient.
 
===Ferriidist või alsiferist[[alsifer]]ist rõngassüdamikuga induktiivpoolid===
Ferriidist või alsiferist rõngassüdamiku kasutatakse, kui on vaja minimaalsete mõõtude juures maksimaalet induktiivsust. Rõngassüdamikuga poolide eeliseks on väike magnetvoo hajumine. Puuduseks suhteliselt keeruline mähkimine ja sujuva induktiivsuse reguleerimise puudumine.
 
155. rida:
 
kus:
<math>\mu_d\!</math> – südamiku materjali [[dünaamiline magneetilinemagnetiline läbitavus]],
<math>\omega \!</math> – keerdude arv,
<math>S_s\!</math> – südamiku ristlõike pindala ruutsentieetrites,
162. rida:
<math>D_1 \!</math> – rõnga välisläbimõõt (mm),
<math>D_2\!</math> – rõnga siseläbimõõt (mm),
<math>\mu \!</math> – südamiku materjali [[magneetilinemagnetiline läbitavus]],
<math>h\!</math> – südamiku kõrgus (mm).
 
171. rida:
 
===Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid===
Diamagnetsüdamikuga induktiivpoolid on poolid milledel on induktiivsuse vähendamiseks mittemagneetilisestmittemagnetilisest metallist (vask, aluminiumalumiinium, valgevask) südamik. Diamagnetsüdamikuga on võimalik induktiivsust vähendada 10...15 %. MittemagneetilineMittemagnetiline südamik vähendab oluliselt pooli hüvetegurit. Kõige väiksemad kaod on puhtast vasest südamiku kasutades. Teistest metallidest südamike kasutamisel suureneb kadu võrdeliselt vase ja kasutatava metalli [[elektritakistus]]e suhtega.
 
Diamagnetsüdamikuga pooli induktiivsus: