Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hellcenter (arutelu | kaastöö)
Hellcenter (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida:
Üks konkreetne taktitsükkel (tavaliselt lühem kui nanosekond tänapäevastes protsessorites) on lülitus, mille tulemuseks on kas loogiline null või loogiline üks.
==Ajalugu==
Valdava osa vältel [[mikroarvuti]]te varasemast ajaloost ei olnud taktsagedus eri mudelite vahel varieeruvaks faktoriks. Iga konkreetne protsessoritüübile oli harilikult ettemääratud standardne taktsagedus - 1 Mhz [[6502]] mikroprosessoril baseruuvatel arhitektuuridel nagu näiteks [[Commodore 64]] ja [[Apple II]] seeria, 4.77 Mhz [[Z-80]] protsessoriga arvutitel ja esimese põlvkonna Intel [[8086]]-l (mida kasutati ka esimeses [[IBM PC]]'s), 8 Mhz varastel Motorola [[68000]] arvutitel nagu [[Macintosh 128k]] ja [[Amiga 1000]]. Kuna eelpool mainitud protsessorite põlvkonnad järgnesid üksteisele ajaliselt kiiresti ja nad enamjaolt ei konkureerinud omavahel (va. Z-80 ja 8086, milledel oli sama taktsagedus), siis tootjate turundusväljalasetes taktsagedustele pigem suuremat tähelepanu ei pööratud.<ref> name="Toms hardwareHardware: Overclocking">{{cite web|http://www.tomshardware.com/reviews/overclocking-guide-part-1,1379.html|title=Overclocking Guide Part 1: Risks, Choices and Benefits |date=2011-12-11|accessdate=2011-12-14}}</ref>
 
Tarbijate jaoks muutus taktsagedus olulisemaks omaduseks siis, kui ilmusid uuemad arvutite põlvkonnad, millede taktsagedused olid kiiremad kui 4.77 Mhz. Osadel nendest arvutitest oli võimalik taktsagedust muuta arvuti esipaneelil asetseva lüliti abil (tuntud kurikuulsalt kui "Turbo-nupp".) Antud lüliti tegelikult alandas protsessori taktsagedust, see oli tarvilik suurendamaks ühilduvust vanemate mängude ja tarkvaraga, milledel ei olnud