Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Üks konkreetne taktitsükkel (tavaliselt lühem kui nanosekond tänapäevastes protsessorites) on lülitus, mille tulemuseks on kas loogiline null või loogiline üks.

 

Esimene kommertsiaalne personaalarvuti, [[Altair 8800]], kasutas [[Intel 8080]] protsessorit taktsagedusega 2 [[Mhz]] (2 miljonit tsüklit sekundis). Esimene [[IBM PC]] (ca. 1981) omas taktsagedust 4.77 Mhz (4,772 727 tsüklit sekundis). 1995 aasta [[Intel]]i P5 [[Pentium]] kiip töötsa sagedusel 100 Mhz (100 miljonit tsüklit sekundis), ning aastal 2002 tutvustati Inteli Pentium 4, esimest keskprotsessorit, millel taktsageduseks 3 [[Ghz]] (ligi ~0.3 10⁻⁹sekundit kulus ühe tsükli jaoks).

Et vanematel arvutite taktsagedus jäi kristallostsillaatori sageduse piiresse, siis selliste protsessorite [[ülekiirendamine|ülekiirendamiseks]] kristallostsillaatori väljavahetamisest emaplaadil sellise vastu, mis töötas kiiremal sagedusel.

 

 

 

==Kvartskristallid==