Mahtra sõda (Vilde): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kalevipoeg (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kalevipoeg (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
"'''Mahtra sõda'''" on [[Eduard Vilde]] kirjutatud [[1850]].–[[1860]]. aastate talurahvaliikumisi käsitlevate ajalooliste romaanide triloogia esimene osa, mis ilmus esmalt joonealusena ajalehes "[[Teataja]]" ja raamatuna aastal [[1902]]. Triloogia teine osa oli "[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ([[1903]]) ning kolmas osa "[[Prohvet Maltsvet]]" ([[1905]]-[[1908]]).
 
Romaan kõneleb [[2. juuni|2. juunil]] [[1858]] ([[vkj]]). aastal endises [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Mahtra mõis|Mahtra mõisas]] asetleidnud talurahvamässusttalurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui [[Mahtra sõda]].
 
Vilde kirjutas kuulsaks Mahtra sõja, aga meistrikäega kirjutatud romaan tõi au ja kuulsust ka kirjanikule.
"Mahtra sõda" on tõlgitud [[Vene keel|vene]], [[Läti keel|läti]], [[Ungari keel|ungari]], [[Saksa keel|saksa]], [[Soome keel|soome]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Esperanto keel|esperanto keelde]].
 
Romaani kirjutamisele eelnes ulatuslik uurimistöö - [[Eduard Vilde|Vilde]] töötas läbi ajalooteoseid ja arhiiviallikaid. Lisaks kasutas ta [[Hans Tertsius|Hans Tertsiuse]] mälestuste käsikirja ning [[Juuru|Juurus]] kirja pandud inimeste meenutusi. Romaan ilmus esmalt "[[Teataja|Teatajas]]" joonealuse järjejutuna peaaegu viie kuu vältel 1902.a., kirjutatuna põhiliselt öötundidel, sest päeval oli [[Eduard Vilde|Vilde]] toimetusetööga hõivatud. ''"Käsikirja lähema, õhtul ilmuva lehenumbri jaoks viis trükikoja käskjalg hommikul vara minult ära,viimased read olid sagedasti veel märjad,"'' meenutas autor hiljem.
 
Romaanist "Mahtra sõda" on seni tehtud 13 kordustrükki, viimane [[2009]]. aastal [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] raamatusarjas "Eesti lugu". Romaan on tõlgitud [[Vene keel|vene]], [[Läti keel|läti]], [[Ungari keel|ungari]], [[Saksa keel|saksa]], [[Soome keel|soome]], [[Ukraina keel|ukraina]] ja [[Esperanto keel|esperanto keelde]].
 
[[1955]].–[[1959]]. aastal kavandati [[Tal­linn­film|Tal­linn­filmis]] mängufilmi "Mahtra sõda", kuid see jäi seisma tsen­suuri taha.
 
[[30. mai|30]]. ja [[31. mai|31. mail]] [[2008]]. aastal kanti [[Mahtra sõda|Mahtra sõja]] 150. aastapäeva puhul [[Juuru|Juurus]], [[Atla-Eeru kõrts|Atla-Eeru kõrtsi]] ees vaheaegadeta ette terve romaan. Lugejateks olid professionaalsed näitlejad ([[Elle Kull]], [[Tõnu Aav]] ja ) ja 90 erinevas vanuses ja erinevatest paikadest pärit lugejat. Ettelugemise lavastaja oli [[Ago-Endrik Kerge]], kunstnik [[Liina Pihlak]] ja muusikaline kujundaja [[Viive Ernesaks]].
 
'''Välislingid'''
 
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=37612 Vilde, Eduard. ''Mahtra sõda'' (1902).- DIGAR.]
* [http://www.hot.ee/machter/msoda.html Eduard Vilde. "Mahtra sõda".]
* [http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-lugu-eduard-vilde-mahtra-soda.d?id=51154161 Linda Kaljundi. ''Eesti lugu: Eduard Vilde „Mahtra sõda”''.- Eesti Päevaleht 03.01.2009.]
* [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23956329 ''Juurus loetakse 20 tunniga ette romaan “Mahtra sõda”''- Maaleht 28.05.2008.]
 
[[Kategooria:Eduard Vilde teosed]]