Theophrastos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: ar, be, bg, ca, cs, da, de, el, eo, es, eu, ext, fa, fi, fr, gl, he, hi, hr, hu, hy, id, is, it, ja, ko, la, lb, li, mk, ml, ms, nl, no, pl, pt, ro, ru, sa, sh, sk, sr, sv, tr, uk, zh |
täiendatud |
||
1. rida:
'''Theophrastos''' ([[vanakreeka keel]]es Θεόφραστος, [[ladina keel]]es Theophrastus) (u [[372 eKr]] [[Eresos]] – [[288 eKr]]) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] filosoof, [[Aristoteles]]e õpilane.
==Elulugu==
Theophrastos sündis [[Lesbos]]e saarel Eresose linnas.
Õpetajana olevat Theophrastos olnud väga populaarne — tema loenguid olevat külastanud ligi 2000 õpilast. Ta oli edukas ka koolijuhina. Oma sõbra [[Demetrios Phaleronist|Phaleroni Demetriose]] abiga hankis ta kooli tarvis maavalduse koos hoonetega.
Theophrastos on Aristotelese kõrval tuntumaid antiikaja universaalõpetlasi, kelle arvukaist teoseist on aga säilinud vähe: kaks mahukat [[botaanika]]-alast teost ("Taimelugu" ja "Taimede algpõhjustest"; nende põhjal peetakse Theophrastost sageli botaanika kui distsipliini "isaks"), lühemad kirjutised loodusteaduslikel teemadel ("Kividest", "Tulest", "Lõhnadest", "Tuultest" jne) ning hulgaliselt lühemaid fragmente [[loogika]], [[metafüüsika]], [[psühholoogia]], [[eetika]], [[politoloogia]], [[retoorika]], [[poeetika]], [[muusika]], [[religioon]]i, filosoofia- ja teadusloo vallast.<ref>Fragmendid on avaldatud väljaandes: ''Theophrastus of Eresus: sources for his life, writings, thought and influence''. Edited and translated by William W. Fortenbaugh, Pamela M. Huby, Robert W. Sharples and Dimitri Gutas. Vol. 1–2. (''Philosophia antiqua''; 54.) Leiden, Boston: Brill, 1992 (teine, parandustega trükk 1993).</ref>▼
Theophrastosel olid head suhted [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] valitsejatega, eriti [[Kassandros]]e ja [[Ptolemaios I|Ptolemaios]]ega. Ilmselt just sellega provotseeris ta makedooniavastase rühmituse poliitilisi rünnakuid enese ja kooli vastu. Nii süüdistas [[319 eKr|319]]. a. paiku eKr demokraat Hagnonides teda jumalavallatuses (''asebeia''), ent Theophrastos mõisteti suure häälteenamusega õigeks.
Pärast seda kui [[diadohhid|diadohh]] [[Antigonos I]] poeg [[Demetrios Poliorketes]] vallutas [[307 eKr]] Ateena ja kihutas Phaleroni Demetriose minema, pidi Theophrastos suunduma aastaks pagendusse seaduse tõttu, mille esitas keegi Sophokles Sunionist. Seadus keelas surmaähvardusel filosoofidel koolijuhtimise ilma nõukogu ja rahvakoosoleku heakskiiduta. Järgmisel aastal süüdistati seaduse esitajat ennast ebaseaduslikkuses ning filosoofid naasid Ateenasse. Seejärel jäi Theophrastos peripateetikute kooli juhiks kuni surmani (kokku 34 aastat).
== Teaduslik tegevus ==
Theophrastos on Aristotelese kõrval tuntumaid antiikaja universaalõpetlasi. Diogenes Laertios toob ära filosoofi eluloo, teoste loetelu ning testamendi. Theophrastos arendas Aristotelese õpetust ka edasi ning rajas uusi uurimissuundi. Näiteks täiendas ta [[loogika]]s Aristotelese [[süllogistika]]t uurimusega hüpoteetilistest järeldustest. Theophrastos uuris ka geoloogiliste ja meteoroloogiliste nähtuste põhjusi ning sõnastas nii loodusteaduse kui filosoofia jaoks olulise mõiste — kohanemise keskkonnatingimustega (kr ''oikeiōsis'').
Kõige tuntum oli Theophrastos juba antiikajal oma [[botaanika]]-alaste teoste tõttu. Teda peeti varakult botaanika-klassikuks ning botaanika kui distsipliini alusepanijaks. Ta mainib ja käsitleb oma teostes üle 500 taime. Teadusliku botaanika taastekkimisel 16. sajandil olid Theophrastose kirjutised aluseks [[Konrad Gesner]]i ning [[Andrea Cesalpino]] botaanilisele süstemaatikale.
Loodusteaduses püüdis Theophrastos luua kivimite, taimede, loomade ja inimeste liigitamiseks ning kirjeldamiseks vajalikku mõistesüsteemi ja terminoloogiat. Ehkki ta ei esitanud üldist taimede klassifitseerimise süsteemi, ühendas ta siiski mitmed liigid üksustesse, mida tänapäeval nimetatakse perekondadeks. Muuseas pärineb Theophrastoselt varaseim detailne kirjeldus sellest, kuidas käsitolmeldada [[datlipalm]]i, samuti esimene selgesõnaline käsitlus [[õistaimed]]e paljunemisest. Ta vaatles ka seemnete idanemist ja arengut.
Theophrastose [[psühholoogia]]- ja [[füsioloogia]]uurimused käsitlesid meelte olemust ja psühholoogilisi protsesse, nagu unenäod, väsimus, higistamine ja peapööritus.
Lisaks kirjutas Theophrastos teoseid [[eetika]] ja [[retoorika]] alal. Filosoofia-ajaloolistest kirjutistest avaldas hilisemal ajal suurt mõju [[natuurfilosoofid]]e õpetust kajastav [[doksograafia|doksograafiline]] teos, mille säilinud osal on oluline roll meie praeguste teadmiste kujundamises nende õpetustest.
Peripateetikute kooli raames oli Theophrastose mõju väga oluline. Talle järgnenud põlvkond näib olevat Aristotelese õpetuse üle võtnud just Theophrastose poolt süstematiseeritud kujul.
Otseselt Theophrastose ideedest lähtus [[Straton]] oma füüsikas ning [[Dikaiarchos]] psühholoogias. [[Stoikud]] võtsid üle Theophrastose [[loogika]]teooria, arendades edasi õpetust hüpoteetilistest järeldustest ning pöörates keelelisele aspektile veelgi suuremat tähelepanu kui seda tegi Theophrastos ise.
== Teosed ==
▲
==="Inimtüübid"===
| |||