Skaneeriv elektronmikroskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristi515 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
[[Pilt:ScanningMicroscopeJLM.jpg|pisi|Skaneeriva elektronmikroskoobi analoog]]
 
'''Skaneeriv elektronmikroskoop''' (''Scanning electron microscope'', '''SEM''') on [[mikroskoop]], mis võimaldabloob [[kujutis]]e saamist kuikujutise uuritavat proovi skaneerida [[kõrge energiagaenergia]]ga elektronkiire abil skaneerides. Proovi pinda läbivad elektronid interakteeruvad [[aatom]]itega, produtseerides [[signaal]]e, mis sisaldavad informaatsiooni proovi pinna [[topograafia]]st, [[koostis]]est, [[elektrijuhtivus]]est ning teistest omadustest.
 
SEM võimaldab saavutada oluliselt tugevamat suurendust kui [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobid]] tulenevalt elektronide lühikesest [[lainepikkus]]est. Tänu väga piiratud elektronkiirele on SEM-il lai [[teravussügavus]], mis tähendab, et samaaegselt [[fookus]]es olev prooviala on üsna suur. SEM-i eeliseks on samuti [[suurendus]]e ulatus, lubades uurijal üsna lihtsalt fokuseerida huvipakkuvat ala objektil, mis oli eelnevalt skaneeritud väiksema suurendusega. Erinevalt transmissioonielektronmiksoskoobisttransmissioonielektronmikroskoobist, [[TEM]]-ist on kujutis kolmemõõtmeline.
 
Professor ''sir'' [[Charles Oatley]] ja tema üliõpilasest uuringukaaslane [[Dennis McMullan]] alustasid uuringuid ning arendustöid skaneeriva elektronmikroskoobi konstrueerimiseks [[1948]]. aastal. [[1965]]. aastal jõudsid nad esimese tööstuslikult toodetava SEM-i ehitamiseni.<ref [http://www2.eng.cam.ac.uk/~bcb/semhist.htm]name=Scientific Imaging Group
<ref> {{netiviide | URL = [http://www2.eng.cam.ac.uk/~bcb/semhist.htm]
| Pealkiri ="50 Years of
Research and Development" | Kasutatud = 13.12.2011 }} </ref>
 
SEM-iga objektide uurimisel on olulised proovide ettevalmistamine, näidise kuivatamine ning elektronkiirest põhjustatud laengu pinnale kogunemise vältimine.
34. rida ⟶ 37. rida:
[[Sekundaarelektronid]] tekivad näidise mõne nanomeetri paksusest pinnakihist. Sekundaarsete elektronide abil uuritakse näidise pinna [[topoloogia]]t. Neid kiirendatakse 400 V-ses [[pinge]]s ning suunatakse siis detektorisse. Sekundaarelektronid tekitavad detektori stsintillatsioonmaterjalis valgussähvatuse, mida võimendatakse fotokordistis. Saadud vooluimpulsid võimendatakse
ning moduleeritakse pildi heleduseks – nii saadakse pilt monitori ekraanile.
<ref> {{netiviide | URL = [http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/eksperimentaalfyysika/Eksperimentaalfyysika_loeng.pdf]
 
| Pealkiri ="Eksperimentaalfüüsika
konspekt"| Autor = Tõnu Laas | Kasutatud = 13.12.2011 }} </ref>
 
[http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/eksperimentaalfyysika/Eksperimentaalfyysika_loeng.pdf]
 
===Suurendus===
55. rida ⟶ 61. rida:
 
TEM-is suudab kondensorsusteem elektronkiire otse objektile, kuid SEM-i puhul on kondensorsüsteemi ja objekti vahel veel objektiivlääts, mis kontrollib sondi fokuseeringut objekti tasandil ja suurendab sondi konvergentsust.
<ref> {{netiviide | URL = [http://www.fi.tartu.ee/~kiku/Loeng_14_SEM.pdf]
| Pealkiri ="Skaneeriv elektronmikroskoopia(SEM)"| Autor = Väino Sammelselg | Kasutatud = 13.12.2011 }} </ref>
 
 
 
[http://www.fi.tartu.ee/~kiku/Loeng_14_SEM.pdf]
 
==Proovi ettevalmistamine==