Rannaprotsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Fail Setete_edasikanne_rannas_lainetuse_mõjul.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Fastily kustutas selle Commonsist. Põhjus: No license since 27 November 2011. |
P mall ära+muu |
||
1. rida:
'''Rannaprotsessid''' on [[rannik]]ul [[lainetus]]e ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad [[sete]]te kuhjumist, rännet ja kulutust.
Lainete purustav tegevus
Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon
9. rida ⟶ 7. rida:
Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised
Tavaliselt näeme muutusi randade morfoloogias väga pikaajaliste vaatluste tulemusena, samuti ei ole ka katastroofilised või väga kiired muutused haruldused. Näiliselt stabiilsel rannal toimivad pidevalt rannadünaamilised protsessid. Seetõttu ei ole rannaliiv ühes ja samas kohas sama, mis kuu aega tagasi
Hea näite saab tuua [[Kiipsaare tuletorn]]i asukoha kohta. Tuletorn on aastate vältel olnud nii maa peal kui ka vee sees
[[File:Kiipsaare tuletorn 2010 (2).jpg|thumb|Kiipsaare tuletorn 2010 (2)]]
▲=='''Rannikute geomorfoloogiat kujundavad faktorid'''==
===Reljeef ja geoloogiline ehitus===
Rannikute põhiline kujundaja on [[veelained|lainetus]], mille mõju rannale sõltub kõige rohkem sellest, kuidas merepõhi [[avameri|avamere]] suunas sügavneb ning milline on [[rand|ranna]] veepealse osa kallakus. Kui reljeefi kallakus on suur, kujuneb välja järskrannik ehk [[fjordrannik]]. Eesti merepõhi on väiksema kallakusega ja rannik seetõttu laugrannik v.a
===Meretase ja selle muutused===
28. rida ⟶ 21. rida:
*eustaasia on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest,
*[[isostaasia]]
Rannikuid saab jaotada:
*tôusvad rannikud,
*vajuvad rannikud,
*ingressiooni rannikud
Kui meretase püsib pikka aega stabiilne, siis on ka suhteliselt tagasihoidlik lainetuse mõju rannale kokkuvõttes suur. Meretaseme tõusu tagajärjel uputatakse tekkinud [[pinnavorm]]id järk-järgult vee alla ning järjest uusi alasid haaratakse lainetuse mõju tsooni. Meretaseme alanedes vabanevad merepõhja osad vee alt, kujunevad uued pinnavormid, mis suure tõenäosusega ka säilivad, sest mõne aja möödudes lainetuse mõju nendeni enam ei ulatu. Seetõttu saab ka minevikus toimunud rannadünaamilisi protsesse uurida, sest paljud vormid on hästi säilunud. Näiteks on [[Luide|luited]] Eesti sisemaal veel tänapäevalgi nähtavad just selle tõttu, et praegune Läänemeri on viimase 12000 aasta jooksul omanud erinevaid veetasemeid mandrijää seisakute staadiumide tõttu. <ref name="Raukas"> Anto Raukas. Eesti.Loodus Tallinn:Kirjastus "Valgus" 1995 </ref>
49. rida ⟶ 42. rida:
<u>[[Hoovus]]ed</u>
Hoovuste mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu, põhjustades
<u>Jõgede tegevus</u>
61. rida ⟶ 54. rida:
<u>Merejää</u>
Saab eraldada otsese jää tegevuse, kus lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale või vastupidi
<u>Taimed ja loomad</u>
80. rida ⟶ 73. rida:
Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi sik-sakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas.
[[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad ühepoolse pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid [[maasäär]]ed (inglise keeles landform). Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel niiöelda olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse. Maasääred on enamjaolt tagasihoidlike mõõtmete ja lihtsa ehituse ning ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. Kõrgus on valdavalt 2–3 (7–8) meetrit, laius jääb 50 ja 150 m vahemikku.
Põiksääred on tekkinud pikirändelise settevoolu toimel. Tekkekohaks on valdavalt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Põiksääred on enamasti kujunenud lahe suudmealal mõlemalt poolt moodustama hakanud vastassuunaliste maasäärte liitumisel. Näiteks Iru ja Kroodi põiksäär.
87. rida ⟶ 80. rida:
Murrutuse tulemusena tekivad püstjad murrutusjärsakud. Murrutusjärsak ehk pank on pankranniku iseloomulikuks tunnuseks, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, harva ka liivakivis). Kui järsak on kulutatud pudedaisse seteteisse, on tegemist murrutusastanguga.<ref name="Raukas" />
Murrutusjärsaku jalamil,eriti just neis kohtades, kus paljanduvad kõrgemal asuvaist vähem vastupidavamad kivimid, on tekkinud õõsi
==Viited==
| |||