Vikipeedia

Apollon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
nipet-näpet
PResümee puudub
6. rida:
Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. [[Etruskid]]e kreekamõjulises [[etruski mütoloogia|mütoloogias]] tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all [[Vana-Rooma]]s ning tema kultus on levinud tänapäevases [[kreeka-rooma uuspaganlus]]es.
 
[[DelphiDelfi oraakel|DelphiDelfi oraakli]] kaitsjana (Pythia Apollon) oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat [[Asklepios]]t; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses [[Kreeka kolooniad|Kreeka kolooniaid]], samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli [[Hermes]]e valmistatud [[lüüra]]. Apollonit ülistavaid hümne nimetati [[paiaan]]ideks.
 
[[Hellenism]]i ajal, eriti [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]], samastasid kreeklased Apolloni päikesejumal [[Helios]]ega ning tema õe Artemise kuujumalanna [[Selene]]ga. Ladina tekstides ei liidetud Apollot [[Sol]]iga aga kuni [[3. sajand|3. sajandini pKr]].
13. rida:
Apolloni kultuse juured viivad tagasi mitme eri piirkondadest pärit traditsioonini, mille vahekord pole tänini lõplikult selge. Tema kummardamine oli levinud juba esimeste kirjalike teadete ajal, u 650 eKr. Eriti laialt levis see [[Kreeka arhailine ajastu|arhailisel ajastul]], tema populaarsust tõestavad [[teofooriline nimi|teofoorilised nimed]] nagu Apollodoros ja Apollonios ning linnanimed nagu Apollonia.
 
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: [[DelphiDelfi]] ja [[Delos]], mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. DelphiDelfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. DelphisDelfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba [[Mükeene kultuur]]i aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka DelphiDelfi preestrite hilisem nimetus ''Labryaden'' ehk "[[kaksikkirves|kaksikkirve]] kandjad" - λάβρυς oli [[Kreeta]] [[labürint|labürind]]i püha sümbol. Ühes nn [[Homerose hümnid]]est kandis Apollon [[delfiin]]ina preestrid Kreetalt DelphisseDelfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati [[Minose kultuur]]i "[[loomade emand]]a" [[Britomartis]]ega.
 
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti [[Paion]]iga, keda on mainitud "[[Ilias]]es", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb [[India]] [[vedad]]e haigusejumala [[Rudra]]ga. Ka [[germaani mütoloogia]]s peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Apollon"