Apollon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
nipet-näpet |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. [[Etruskid]]e kreekamõjulises [[etruski mütoloogia|mütoloogias]] tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all [[Vana-Rooma]]s ning tema kultus on levinud tänapäevases [[kreeka-rooma uuspaganlus]]es.
[[
[[Hellenism]]i ajal, eriti [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]], samastasid kreeklased Apolloni päikesejumal [[Helios]]ega ning tema õe Artemise kuujumalanna [[Selene]]ga. Ladina tekstides ei liidetud Apollot [[Sol]]iga aga kuni [[3. sajand|3. sajandini pKr]].
13. rida:
Apolloni kultuse juured viivad tagasi mitme eri piirkondadest pärit traditsioonini, mille vahekord pole tänini lõplikult selge. Tema kummardamine oli levinud juba esimeste kirjalike teadete ajal, u 650 eKr. Eriti laialt levis see [[Kreeka arhailine ajastu|arhailisel ajastul]], tema populaarsust tõestavad [[teofooriline nimi|teofoorilised nimed]] nagu Apollodoros ja Apollonios ning linnanimed nagu Apollonia.
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: [[
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti [[Paion]]iga, keda on mainitud "[[Ilias]]es", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb [[India]] [[vedad]]e haigusejumala [[Rudra]]ga. Ka [[germaani mütoloogia]]s peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada.
|