Fridtjof Nansen: erinevus redaktsioonide vahel

Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis [[1893]]–[[1896]] laeval [[Fram]]. Ekspeditsiooni eesmärk oli kontrollida [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ajujää [[triiv]]i ideed. Selleks purjetas Nansen piki [[Venemaa]] põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. [[Severnaja Zemlja]] lähedal [[vaierdamine|vaierdas]] ta Frami jääpankade külge. Selgus, et jää liigub tõepoolest Põhja-Jäämeres üldiselt idast läände. Fram väljus jääst [[1896]]. aasta kevadel. Triiv ei kulgenud siiski üle [[põhjapoolus]]e, nagu Nansen oli lootnud, vaid sellest lõuna poolt. Sellepärast üritas Nansen koos [[Hjalmar Johansen]]iga jõuda poolusele suuskadel ja koerte abiga. Poolusele nad ei jõudnud, kuid käisid ära kaugemal põhjas kui ükski inimene enne neid, jõudes [[põhjalaius]]ele 86° 14'. Et tagasiteed triivivale laevale oli võimatu leida, liikusid nad lõunasse [[Franz Josephi maa]] suunas. Seal olid nad sunnitud talvituma, toitudes [[jääkaru]]dest ja [[morsk]]adest. Tagasi Norrasse jõudsid nad järgmisel kevadel [[Suurbritannia|Briti]] ekspeditsiooni abiga. Nädal pärast nende saabumist jõudis Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega.

 

 

== Riigimees ja humanist ==