Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
see kolme välte tohutu eripärasus on vaieldav |
||
14. rida:
|kood 2=est
}}
Eesti keel on maailma üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, millel on siiski riigikeele staatus. ▼
'''Eesti keel''' (varasem nimetus: [[maakeel]]) on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] lõunarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]]. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled [[vadja keel|vadja]] ja [[liivi keel|liivi]] keel.
21. rida ⟶ 19. rida:
Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]].
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast ''valama''), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast ''vaal'') ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast ''vaal'').{{lisa viide}}
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.<ref>McWhorter, John H. 2007. ''Language Interrupted''. Oxford: Oxford University Press.</ref>
▲Eesti keel on maailma üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, millel on
== Ortograafia ==
| |||