Erinevus lehekülje "Eesti keel" redaktsioonide vahel

see kolme välte tohutu eripärasus on vaieldav
(see kolme välte tohutu eripärasus on vaieldav)
|kood 2=est
}}
 
Eesti keel on maailma üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, millel on siiski riigikeele staatus.
 
'''Eesti keel''' (varasem nimetus: [[maakeel]]) on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] lõunarühma kuuluv [[Keel (keeleteadus)|keel]]. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled [[vadja keel|vadja]] ja [[liivi keel|liivi]] keel.
Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]].
 
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast ''valama''), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast ''vaal'') ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast ''vaal'').{{lisa viide}}
 
Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli.<ref>McWhorter, John H. 2007. ''Language Interrupted''. Oxford: Oxford University Press.</ref>
 
Eesti keel on maailma üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, millel on siiski riigikeele staatus.{{lisa viide}}
 
== Ortograafia ==
Anonüümne kasutaja