Ilmandu koobas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '1970. aastate keskel uuris Õpilaste Teadusliku Ühingu liige Mart Rieberg paekallast Tallinnast lääne pool ja leidis Tiskre ja Suurupi vahel paeseina jalamil seni teadmata koo...'
 
kopipasteet maha
1. rida:
'''Ilmandu koobas''' on [[Tiskre]] ja [[Suurupi]] vahel paeseina jalamil asuv koobas.
1970. aastate keskel uuris Õpilaste Teadusliku Ühingu liige Mart Rieberg paekallast Tallinnast lääne pool ja leidis Tiskre ja Suurupi vahel paeseina jalamil seni teadmata koopa. Sellest voolas välja oja. Vaadeldav koobas asub Ilmandu külast 1-2 km põhja pool. Selle ja paekalda vahele jääb rohumaana kasutatav loopealne. Koopani jõuda on kõige lihtsam, kui minna lähedal asuva aianduskooperatiivi juurest mööda teed Suurupi poole, kuni lai ojasäng vastu tuleb. Siit tuleb keerata vasakule ja sammuda piki ojasängi läbi võsa üles paejärsakuni.
 
Ilmandu osalt kinnivarisenud koopasuu on olnud ligi 4 m lai. Koopasse pääseb roomates läbi madala ava. Juba mõne meetri kaugusel avast saab edasi liikuda kükakil, kuid vaevaliselt. Koobas on küll 2-3 m lai, kuid eesosas ainult 1 m kõrgune. Tagapool väheneb kõrgus 0,7 meetrini. Alguses on põhjal rohkesti teravaid paetükke, siis aga järjest sügavam vesi.
== Välislingid ==
Ilmandu koobas on üle 35 m pikk. Koobas kulgeb rõhtsalt algul lõuna suunas, keskosas aga käändub edelasse. Ta laeks on tugev lubjakivi, milles esineb üksikuid lõhesid. Ilmandu koopa seinad ja põhi koosnevad rohekashallist savikast glaukoniitliivakivist, mis on allunud kergesti koopaoja uuristavale tegevusele.
*[http://www.eestigiid.ee/?SCat=42&CatID=0&ItemID=1261 Ilmandu koobas eestigiid.ee lehel]
Ilmandu koobas on Eestis ainulaadne, sest ta on pikim looduslik koobas paekaldas ning ainuke, mis moodustunud glaukoniitliivakivisse. Haruldast vaatepilti pakub siin ka varakevadel koopast väljavoolav oja, mis tormab vahutades ja suure kohinaga lubjakivi astangu ees olevast rusukaldest alla. Selle nägemiseks on vaja ainult õiget aega tabada.
Ülo Heinsalu. Eesti NSV koopad. Tln., 1987