Hävituslennuk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hävituslennuk''' ehk '''hävitaja''' on [[sõjalennuk]], mis on ehitatud peamiselt teiste lennukite õhus hävitamiseks. Hävituslennukeid hakati kasutama [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal vaenlase luure- ja ründelennukite hävitamise eesmärkidel, et olla ise õhuruumi valitseja. [[Teine maailmasõda|Teiseks maailmasõja]] lõpuks olid hävitajad suures osas metallkonstruktsiooniga monoplaanid, tiivas või V-mootori silindriridade-vahelises ruumisvahel olevate kahuritega.

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-915| MiG-15 'FargoFagot']]

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-1517|Mikojan-Gurevitš MiG-1517 'FagotFresco']]

Teise põlvkonna lennukitele lisandub mitmeid tehnoloogjaidtehnoloogilisi uuendusi, mis suuresti parandavad hävitaja võitlusvõimet. Juhitavate rakettide nagu [[AIM-9 Sidewinder]] ja [[AIM-7 Sparrow]] kasutuselevõttkasutuselevõtuga viisei lahingumahtunud piloodilahing vaateväljaenam piiri tahapiloodi vaatevälja, mis tegi vajalikuks parema radari olemasolu sihtmärkide avastamiseks. Nooljas tiib, deltatiib ja muudetava noolsusega tiib saisaid valdavaks. Esimesed seeriatootmises olevad lennukid, mis ületasid helikiiruse, olid noolja tiivaga.

Tolle aja tegijad olid peamiselt hävitaja-pommitaja ([[F-105]], [[SuhhoiSuhoi Su-7]]), püüdehävitaja ([[English Electric Lightning]] ja [[F-104 Starfighter]]). Püüdurhävitaja kasvas välja nägemusest, kus juhitavad raketid asendaksid täielikult kahureid ning kogu lahing toimuks piloodi nägemisulatusest väljas. Selle tulemusena relvastati püüdurhävitajad suure hulga rakettidega ning võimsatvõimsa radariga, oluliseks sai suur tõusu- ja lennukiirus.

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-19|Mikojan-Gurevitš MiG-19 'Farmer']]

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-21|Mikojan-Gurevitš MiG-21 'Fishbed']]

**[[Suhhoi Su-7 'Fitter-A']]

**[[Suhhoi Su-9/11 'Fishpot']]

Kolmanda põlvkonna lennukeid iseloomustab esimese põlvkonna lennukite uuenduste küpseks saamine. Samal ajal kui lennukite aerodünaamika muutus küpsemaks, suurenes ka lennukite võitlusvõime,: paremad raketid, radar ja avioonika.

Uuendused, mis oluliselt parandasid hävitajate võimekust ([[F-4 Phantom II|F-4]] suutis kanda suuremat lasti kui II maailmasõja aegne raskepommitaja [[B-24 Liberator]]), tõstsid märgatavalt lennukite hinda. Kuna õhuvägedel oli varasemalt erinevate missioonide jaoks eriotstarbelised hävitajad (öine hävitaja, ründehävitaja jne.) hakati kulude vähendamiseks erinevate lennukite võimekusi ühendama. McDonnell [[F-4 Phantom II]] projekteeriti ainult püüdurhävitajaks Ühendriikide mereväele, aga muudeti väga edukalt mitmeotstarbeliseks lennukiks nii õhujõududele, mereväele, merejalaväele kui ka müügiks paljudele teistele riikidele. See onoli ainuke lennuk, mis onoli samaaegselt relvastuses USA kõigis kolmes USA väeliigis.

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-21|Mikojan-Gurevitš MiG-21MF/bis 'Fishbed']]

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-23|Mikojan-Gurevitš MiG-23 'Flogger']]

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-25|Mikojan-Gurevitš MiG-25 'Foxbat']]

**[[Suhhoi Su-15 'Flagon']]

**[[Suhhoi Su-17 'Fitter']]

HävitajateHävituslennukite üha kallinevastkasvavast hinnast tingituna kasvassuurenes sellel perioodil mitmeotstarbeliste hävitajate populaarsus.kasutuselevõtt, Sellelsellel aitas kaasa ka [[F-4 Phantom II|F-4]] edu ning isegi eriotstarbelised lennukid said mitmeotstarbelisuse võimekuse. Hävitajatel naguHävitajad [[Mikojan-Gurevitš MiG-23|MiG-23]] ja [[Panavia Tornado]] on variandid,mõeldud misüht on mõeldud spetsiaalsetetüüpi ülesannete jaoks, aga tõelisestõelised mitmeotstarbelised hävitajad on näiteks [[F/A-18 Hornet]] ja [[Dassault Mirage 2000]]. Seda lihtsustas avioonika, mis lülitus vastavalt vajadusele kas õhk-maa või õhk-õhk režiimile. Kui arenduskulud veelgi kasvasid sundis see veel rohkem arendama mitmeotstarbelist hävitajat.

Erinevalt eelmise põlvkonna püüdurhävitajatest onsobib enamik moodsatestmodernseid õhuülemvõimuhävitajatesthävitajaid väga headhästi lähivõitlusteks. Fly-by-wire juhtimine ja stabiilsus on tavaline moodsatekaasaegsele hävitajate puhulhävituslennukile. SiinsedJärgnevalt loetletud lennukid moodustavad enamuseon "neljandast põlvkonnast".

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mikojan-Gurevitš MiG-29 'Fulcrum']]

**[[Mikojan-Gurevitš MiG-31 'Foxhound']]

**[[Suhhoi Su-27|Suhhoi Su-27 'Flanker']]

See poolpõlvkond on välja mõeldud selleks, et kirjeldadakirjeldab praegu kasutusel olevaid hävitajaid. Selle põlvkonna märksõnad on: seisak [[aerodünaamika]]s (võrreldes kolmanda põlvkonnaga), väga suur areng [[avioonika]]s ja muus [[lennuelektroonika]]s ning ka natuke ''stealth''-kujulisus, mille teevad võimalikuks superarvutid. Parimad näited sellest põlvkonnast on [[Suhhoi Su-30MKI]] ja [[F/A-18E/F Super Hornet]], lennuk mis baseerub 1970ndate Horneti konstruktsioonile. Kui põhilisedPõhilised aerodünaamilised tunnusjooned on jäänud samaks,. Uuendatud on uuendatudavioonika, avioonikat (klaas[[kokpit]])kabiinikuppel, välja on vahetatud [[radar]] ja mootorid,. kasutamaKasutatud on hakatudrohkesti [[komposiitmaterjal]]e, et vähendada kaalu, ning radarjälje vähendamiseks veidi muudetud lennuki kuju. LahingutegevusesLahingus on selle põlvkonna hävitajatest osalenudkasutatud ainult [[F/A-18E/F Super Hornet|Super Hornet]] ja [[Dassault Rafale|Rafale]].

**[[Suhhoi Su-30/33/35/37 'Flanker']]

**[[Suhhoi Su-32/34 'Fullback']]

Hävitajateehituse tipptehnoloogiad on nüüdisajal mootori tõukejõu suunamine, komposiitmaterjalid,komposiitmaterjalide lendamineulatuslik ülehelikiiruselkasutamine, ilmajärelpõlemiseta järelpõletitalend ülehelikiirusel, ''stealth''-tehnoloogia, arenenudvõimekas radar ja sensorid ning integreeritud avioonika, mis vähendab piloodi töökoormust suurendadesning soodustab oluliselt lenduri situatsiooniteadlikusttähelepanuvõimet lahingus.

Sellest põlvkonnastpõlvkonna lennukitest on kasutusel ainult ameeriklasteUSA [[F-22 Raptor]] (tootmisttellimuse täitmist alustati 2004), mida tihtipeale kutsutakse uue generatsiooni esimeseks hävitajaks. SelleF-22 ja [[F-35 Lightnig II]] (endine Joint Strike Fighter) arendus on mõjutanud ka neljanda põlvkonna hävitajate edasiarendustarendust, janäiteks Venemaa [[PAK FA]] kujundust ning ka teiste riikide pikaajalisi hävitaja väljatöötamise projekte (näitekskontseptsiooni, Hiina [[Shenyang J-XX]] projektprojekti, India [[Medium Combat Aircraftand]], Lõuna-Korea [[KFX]]) jne. Olid ka mõned viienda põlvkonna tehnoloogia demonstreerimiseks mõeldud lennukid. Nende hulgas Ühendriikide [[YF-23 Black Widow II]], [[Boeing X-32]], [[McDonnell Douglas X-36]] ja Nõukokude Liidu Projekt 1.42, mis hiljem Venemaa poolt uuendati [[Projekt 1.44]]-ks.

**SuhhoiSuhoi [[PAK FA]]