Veejuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
allikad kokku |
||
19. rida:
===Hindamine empiirilise lähenemise kaudu===
==Hindamine terasuuruse järgi==
Shepherd<ref
:<math>K = a (D_{10})^b</math>,
kus
26. rida:
==Pedotransfer function==
Pedotransfer function (PTF)on spetsiaalne empiiriline hindamise meetod mida kasutatakse peamiselt [[mullateadus]]tes, aga kasutatakse ka üha rohkem hüdrogeoloogias.<ref
==Määramine eksperimentaalse lähenemise kaudu==
42. rida:
Arvutades <math>K</math>:
:<math>K = \frac{QL}{Ah}</math>
====Dünaamilise veetaseme meetod====
Dünaamilise veetaseme meetod on oma ülesehituselt eelnevast meetodist täiesti erinev. Selle meetodi eeliseks on võimalus teda kasutada nii peeneteralise kui ka jämedateralise pinnase puhul. Pinnaseproov kõigepealt küllastatakse spetsiifilises tigimiuses. Seejärel lubatakse veel voolata läbi pinnase ilma pideva voolu surveta.<ref
:<math>K = \frac{2.3aL}{At}\log\left(\frac{h_1}{h_2}\right)</math>
49. rida ⟶ 50. rida:
===Välitöö meetodid===
====Puuraugu meetod====
Veejuhtivust on võimalik mõõta ka välitöödel. Kui põhjavee vabapind on madalal, saab puuraugu meetodit kasutada veejuhtivuse leidmiseks allpool põhjavee vabapinda. Selle meetodi töötas välja Hooghoudt Madalmaades (1934)<ref
:K<sub>h</sub> = C (Ho-Ht) <big>/</big> t
63. rida ⟶ 64. rida:
kus <math>r</math> on silindrilise augu raadius (cm), <math>h'</math> on keskmine puuraugus oleva veetaseme kõrgus võrreldes põhjavee vabapinna tasemega pinnases, mis leitakse valemiga <math>h'</math>=(Ho+Ht)/2 ja D on puuraugu sügavus võrreldes põhjavee vabapinna tasemega pinnases (cm).
Joonisel on kujutatud mitmed K-väärtused kasutades puuraugu meetodit 100 ha pindalal.<ref
==Seotud mõisted==
76. rida ⟶ 77. rida:
:Kh<sub>A</sub> = Tt / Dt
kus Dt on veeladestu täielik tihedus: Dt= <big>Σ</big> <math>d_i</math>, koos <math>i</math>= 1, 2, 3, . . .<math> n</math>.
Veeladestu veekihi veejuhtivust saab määrata pumbatestiga. <ref name="Boon"
Kui pinnasekiht on üleval pool põhjavee vabakihti, ei ole ta küllastunud ja ei mõjuta veekihi veejuhtivust. Kui pinnasekiht on täielikult allpool vabakihti, tema küllastunud tihedus vastab pinnasekihti tihedusele. Kui põhjavee vabakiht on pinnasekihi sees, küllastunud tihedus on vastavuses vabakihi kaugusega pinnasekihi põhjast. Kuna põhjavee vabakiht käitub dünaamiliselt, see tihedus võib muutuda, seega ka veekihi veejuhtivus võib muutuda vastavalt.
Poolkinnises veeladestus on pinnasekihis leiduv põhjavee vabakiht ebaoluliselt väikese veekihi veejuhtivusega, seega põhjavee vabakihi tasemest tingitud muutused ei mõjuta oluliselt veekihi täieliku veejuhtivuse (Dt) muutusi.
▲''Põhjavee vabakihi mõju'' <br />
▲Kui pinnasekiht on üleval pool põhjavee vabakihti, ei ole ta küllastunud ja ei mõjuta veekihi veejuhtivust. Kui pinnasekiht on täielikult allpool vabakihti, tema küllastunud tihedus vastab pinnasekihti tihedusele. Kui põhjavee vabakiht on pinnasekihi sees, küllastunud tihedus on vastavuses vabakihi kaugusega pinnasekihi põhjast. Kuna põhjavee vabakiht käitub dünaamiliselt, see tihedus võib muutuda, seega ka veekihi veejuhtivus võib muutuda vastavalt. <br >
▲Poolkinnises veeladestus on pinnasekihis leiduv põhjavee vabakiht ebaoluliselt väikese veekihi veejuhtivusega, seega põhjavee vabakihi tasemest tingitud muutused ei mõjuta oluliselt veekihi täieliku veejuhtivuse (Dt) muutusi. <br />
Kui pumbata vett avatud veeladestust, kus vesi on pinnasekihi sees olulise veekihi veejuhtivusega, põhjavee vabakiht võib langeda, mille tulemusel ka veekihi veejuhtivus langeb ja vee jõudmine kaevu väheneb.
96. rida ⟶ 99. rida:
==Anisotroopia==
Kui <math>i-th</math> pinnasekihi horisontaalne veejuhtivus ja vertikaalne veejuhtivus (Kh<sub>i</sub> ja Kv<sub>i</sub>) erinevad oluliselt on pinnasekiht [[Anisotroopia|anisotroopne]] veejuhtivuse suhtes.
Kui ''näiline'' horisontaalne ja vertikaalne veejuhtivus erinevad oluliselt, on pinnasekiht [[Anisotroopia|anisotroopne]] veejuhtivuse suhtes.
Veeladestu on ''poolsuletud'' kui suhteliselt väikese horisontaalse veejuhtivusega küllastunud pinnasekihti katab suhteliselt suure horisontaalse veejuhtivusega pinnasekihti nii, et põhjavee vool esimeses kihis on peamiselt vertikaalne ja teises horisontaalne.<br />▼
Veeladestu poolsuletud pealmise kihi takistust on võimalik leida pumbatestiga.<ref name="Boon" /> <br />▼
▲Veeladestu on ''poolsuletud'' kui suhteliselt väikese horisontaalse veejuhtivusega küllastunud pinnasekihti katab suhteliselt suure horisontaalse veejuhtivusega pinnasekihti nii, et põhjavee vool esimeses kihis on peamiselt vertikaalne ja teises horisontaalne.
Kui arvutada vee voolu drenaaži<ref>R.J. Oosterbaan, J. Boonstra and K.V.G.K. Rao, 1996, “The energy balance of groundwater flow”. Published in V.P.Singh and B.Kumar (eds.), Subsurface-Water Hydrology, p. 153-160, Vol.2 of Proceedings of the International Conference on Hydrology and Water Resources, New Delhi, India, 1993. Kluwer Academic Publishers, Dordrecht, The Netherlands. ISBN 978-0-7923-3651-8</ref> või kaevu<ref>Subsurface drainage by (tube)wells, 9 pp. Explanation of equations used in the WellDrain model. International Institute for Land Reclamation and Improvement (ILRI), Wageningen, The Netherlands.</ref> veeladestus eesmärgiga kontrollida põhjavee vabakihti, tuleb anisotroopsus arvesse võtta, muidu võivad tulemused olla valed.▼
▲Veeladestu poolsuletud pealmise kihi takistust on võimalik leida pumbatestiga.<ref name="Boon"
Kui arvutada vee voolu drenaaži <ref name="Oosterbaan"/> või kaevu <ref name="Subsurface"/> veeladestus eesmärgiga kontrollida põhjavee vabakihti, tuleb anisotroopsus arvesse võtta, muidu võivad tulemused olla valed.
==Seotud omadused==
Suure poorsuse ja läbilaskvuse tõttu omab liivast ja kruusast koosnev veeladestu suuremat veejuhtivust kui savi või murenemata graniidist veeladestu. Seega on liiva või graniidi veeladestud on paremad vee omistamiseks (näiteks kasutades puurkaevu) oma suurema veekihi veejuhtivuse tõttu, võrreldes näiteks savi või murenemata aluspõhja veeladestutega.
Veejuhtivus (<math>K</math>) on üks keerukamaid ja tähtsamaid veeladestute omadusi hüdrogeoloogias, kuna looduses leiduvad väärtused:
* varieeruvad mitmetes suurusjärkudes (jaotust peetakse tihti log-normaalseks),
113. rida ⟶ 121. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Shepherd">{{cite journal|author=Shepherd, Russell G. |year=1989 |title=Correlations of permeability and grain-size |journal=Ground Water |volume=27 |issue=5 |pages=633–638 |doi=10.1111/j.1745-6584.1989.tb00476.x }}</ref>
<ref name="Wösten">{{cite journal |author=Wösten, J.H.M., Pachepsky, Y.A., and Rawls, W.J. |title=Pedotransfer functions: bridging the gap between available basic soil data and missing soil hydraulic characteristics |year=2001 |volume=251 |issue=3–4 |pages=123–150 |doi=10.1016/S0022-1694(01)00464-4 |journal=[[Journal of Hydrology]] }}</ref>
<ref name="Liu">Liu, Cheng "Soils and Foundations." Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall, 2001 ISBN 0-13-025517-3</ref>
<ref name="Hooghoudt">S.B.Hooghoudt, 1934, in Dutch. Bijdrage tot de kennis van enige natuurkundige grootheden van de grond. Verslagen Landbouwkundig Onderzoek No. 40 B, p. 215-345.</ref>
<ref name="Bavel">C.H.M. van Bavel, D. Kirkham, 1948. Field measurement of soil permeability using auger holes. Soil. Sci. Soc. Am. Proc 13:90–96.</ref>
<ref name="Oost">R.J. Oosterbaan, H.J. Nijlan, 1994. Determination of the Saturated Hydraulic Conductivity. Peatükk 12: H.P.Ritzema (ed., 1994) Drainage Principles and Applications, ILRI Publication 16, p.435-476. International Institute for Land Reclamation and Improvement, Wageningen (ILRI), The Netherlands. ISBN 90 70754 3 39. Tasuta võimalik allalaadida: [http://www.waterlog.info/articles.htm] , nr. 6 alt või PDF'ina : [http://www.waterlog.info/pdf/chap12.pdf]</ref>
<ref name="farmers">Drainage research in farmers' fields: analysis of data. Projekt “Liquid Gold”, the International Institute for Land Reclamation and Improvement (ILRI), Wageningen, The Netherlands. [http://www.waterlog.info/pdf/analysis.pdf]</ref>
<ref name="Boon">J.Boonstra ja R.A.L.Kselik, SATEM 2002: Software for aquifer test evaluation, 2001. Publ. 57, International Institute for Land reclamation and Improvement (ILRI), Wageningen, The Netherlands. ISBN 90-70754-54-1 On line : [http://www.waterlog.info/pdf/satem.pdf]</ref>
▲
<ref name="Subsurface">Subsurface drainage by (tube) wells, 9 pp. Explanation of equations used in the WellDrain model. International Institute for Land Reclamation and Improvement (ILRI), Wageningen, The Netherlands.</ref>
}}
| |||