Sünkroonmootor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hauzy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hauzy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida:
Sünkroonmootor on sünkroonmasin, mida kasutatakse elektrilise võimsuse muundamiseks mehaaniliseks võimsuseks. Sünkroonmootor (samuti ka asünkroonmootor) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja (''joonis 1''). Erinevalt asünkroonmootoritst tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusga veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (st. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole.
 
[[Pilt:Kahepooluseline synkroonmootor.png|pisi|''Joonis 2''. Kahepooluseline sünkroonmootor]]
''Joonisel 2'' on kahepooluseline sünkroonmootor. Mootori väljavool ''I<sub>F</sub>'' tekitab püsioleku magnetvälja ''B<sub>R</sub>''. Masina staatorile on rakendatud kolmefaasiline pingetekomplekt, mis tekitab mähistes kolmefaasilise voolu. Kolmefaasiline voolude komplekt ankrumähises tekitab korrapärase pöörleva magnetvälja ''B<sub>S</sub>''. Seega, masinas on kaks magnetvälja ning rootori väli püüab tõmbuda ühele joonele staatori väljaga, just nagu kaks magnetit püüavad tõmbuda ühele joonele, kui nad on üksteise lähedal. Kuna staatori magnetväli on pöörlev, siis rootori magnetväli (ja rootor ise) püüab liikuda pidevalt sellele järele. Mida suurem on nurk nende kahe magnetvälja vahel (teatud piirini), seda suurem moment mõjub masina rootorile. Sünkroonmootori töö põhiseisukoht on selles, et rootor "järgib" pöörlevat staatori magnetvälja, aga ei saa teda kunagi kätte.
 
[[Pilt:Kahepooluseline synkroonmootor.png|pisi|''Joonis 2''. Kahepooluseline sünkroonmootor]]
Sõltuvalt sunkroonmootori rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljapoolustega ja peitepoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljapoolustega mootor töötab ka ilma ergutusväljata, see tähendab ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga, mille töö põhineb õhupilu magneetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumusel rootori asendist.