Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline organisatsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Rahvusvaheline organisatsioon''' on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga [[organisatsioon]]. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:
 
Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:
* valitsustevahelised organisatsioonid (''intergovernmental organization'');
* valitsusvälised organisatsioonid (''nongovernmental organization'' ehk ''NGO'').
 
==Valitsusvälised organisatsioonid==
Valitsusväline organisatsioon (lühend VVO; inglise keeles ''non-governmental organisation'', lühend NGO) ehk vabaühendus on rahvusvaheline või sisemaine [[valitsustest]] sõltumatu [[organisatsioon]].Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt [[mittetulundusühing]] või [[sihtasutus]].Valitsusvälised organisatsioonid eksisteerivad ühiskondlikul, erialasel, erakondlikul või muul alusel. Nendel organisatsioonidel võib olla ka oma maa valitsuse toetus ning finantsabi, ent tavaliselt kaetakse kulud liikmete sissemaksetest, majandustegevusest saadud tuludest, annetustest jne. Praegu tegutseb umbes 17 500 rahvusvahelist valitsustevälist organisatsiooni. Neid on palju, kuna valitsustevälise organisatsiooni võivad tekitada ka eraisikud.<ref name="Toomla">Rein Toomla loeng „Rahvusvahelised organisatsioonid“,Tartu Ülikool 25.10.2011</ref>
 
 
Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena.
==Ajalugu==
{{täiendaOsa}}
 
Esimeseks valitsusteväliseks organisatsiooniks väidetakse olevat [[Roosiristlased]], aga ka erinevad [[vaimulikud ordud]], mis tegutsesid juba u 1100 aastal ja mille ülesandeks oli kaitsta palverännakule läinud inimesi.<ref name="Toomla">Rein Toomla loeng „Rahvusvahelised organisatsioonid“,Tartu Ülikool 25.10.2011</ref>
Üldise ajaloo jooksul on loodud ligi 45 000 erinevat rahvusvahelist organisatsiooni, millest praegu tegutseb umbes 17 500. Kümme protsenti neist on valitsustevahelised ja ülejäänud valitsustevälised organisatsioonid. Umbes 55% tegutsevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest on alustanud tegevust pärast 1960. aastat.<ref>Sulev Mäeltsemees: [http://www.koolielu.edu.ee/signeloodus/Geograafia/maailmajandus/Yhiskonna_areng7.html]Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“</ref> Üks tuntumaid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone on [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]. Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena.
 
==Valitsusteväliste organisatsioonide rahastamine==
 
Üldjuhul valitsustevälised organisatsioonid oma kulud liikmete sissemaksetest, majandustegevusest saadud tuludest ja/või annetustest. Vahel osutab ka riik finantsabi. Eestis puuduvad siiani andmed, mis kajastaksid INGO-de (nn kolmanda sektori) rahastamise ja muu majandustegevuse tegelikku mahtu. Küsitluste ning eelarvestatistika kaudu on siiski võimalik teha kaudseid järeldusi suurusjärkude kohta. Heategevuslikku annetamist 1996. aastal uurinud Jüri Kruusvall hindas Eesti saja suurima ettevõtte rahaliste annetuste mahtu umbes 23 miljonile kroonile. Samas läksid need annetused suures osas valdkondadesse, kus põhirolli täidavad kas väljapaistvad üksikisikud (tippsport, kõrgkultuur) või avaliku võimu institutsioonid (haridus, koolitus; tervishoid; korrakaitse). Seega kulub ainult osa, arvatavalt väiksem osa, nimetatud summast INGO-de rahastamisele. Teisalt on teiste, väiksemate ettevõtete arv ja seega ka potentsiaalne annetamisvõime üpris suur, kuid INGO-de rahastamise seisukohast on see veel seni läbiuurimata teema.
Valitsusväliste organisatsioonide endi andmetel ei ole aga kõige suuremaks tulude allikaks ei riik, kohalikud omavalitsused ega erasektor. Ka osutub välismaine rahastamine ootamatult väheste organisatsioonide jaoks oluliseks. 2001. aasta uurimus kinnitab, et välismaine rahastamine on ainult harvade organisatsioonide jaoks väga tähtis. Kõige olulisemaks tuluallikaks on antud uurimuse põhjal liikmemaksud, teiseks riigi ja kohalike omavalitsuste toetused. <ref>Mikko Lagerspetz: [http://www.kogu.ee/public/eia2011/EIA_2011.pdf] Eesti inimarengu aruanne 2010/2011<references/>
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja