Redaktsioon: 13. september 2011, kell 23:51 redigeeri ArthurBot (arutelu \| kaastöö) 36 635 muudatust P Robot: ka:მედეა (მითოლოგია) is a featured article ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. november 2011, kell 01:57 redigeeri eemalda Morel (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 23 774 muudatust P parandusi Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on tegelasest vanakreeka mütoloogias; Euripidese tragöödia kohta vaata artiklit [[Medeia (näidend)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Medeia (täpsustus)]].}} [[Image:De Morgan Medea.jpg\|thumb\|right\|230px\|"Medeia", [[Evelyn De Morgan]].]] '''Medeia''' ([[Vanakreeka keel\|kreeka]] Μήδεια, ''Mēdeia'', [[gruusia keel\|gruusia]] მედეა}}, ''Medea'') oli [[vanakreeka mütoloogia]]s [[~~Kolhis~~Kolchis]]e kuninga [[Aietes]]e nõiavõimetega tütar, [[Kirke]] nõbu ja päikesejumal [[Helios]]e lapselaps, [[argonaudid\|argonautide]] juhi [[Iason]]i naine. Iasoniga oli tal kaks last, [[Mermeros ja Pheres]]. Vanakreeka kirjaniku [[Euripides]]e [[tragöödia]]s "[[Medeia (näidend)\|Medeia]]" jätab Iason Medeia maha, kui [[Korintos]]e kuningas [[Kreon]] pakub talle naiseks oma tütart [[Glauke]]t ([[Kreusa]] [[Seneca ~~Noorem~~]]a ~~teoses~~tragöödias "~~Medeia~~Medea", samuti [[Propertius]]el). Tragöödia kirjeldab Medeia kättemaksu abikaasale mahajätmise eest. Iasoni müüte on tõlgendatud<ref>Nita Krevans, "Medea as foundation-heroine", raamatus James Joseph Clauss, Sarah Iles Johnston, toim "Medea: essays on Medea in myth, literature, philosophy, and art" (Princeton University Press) 1997:71-82.</ref> osana müütide rühmast, mis kirjeldavad, kuidas muistsel, [[Trooja sõda\|Trooja sõjale]] eelnenud kangelasajastul võitlesid [[kreeklased]] varasemate, "[[pelasgid]]e" kultuuridega Kreeka maismaal, [[Egeuse meri\|Egeuse]] regioonis ja [[Anatoolia]]s. Iason, [[Perseus]], [[Theseus]] ja [[Herakles]] on kõik "piiripealsed" tegelased, kes asetsevad vana, [[šamaan]]ide ja ktooniliste maajumaluste, ning uue, pronksiaja Kreeka maailma piiril.<ref>Carl A.P. Ruck ja Danny Staples, "The World of Classical Myth: Gods and Goddesses, Heroines and Heroes" University of North Carolina 1994, part III: The Liminal Hero.</ref> Medeia on osaline Iasoni ja argonautide müüdis. Kõige paremini tuntakse seda hilises kirjanduslikus versioonis, mille pani "[[Argonautika]]" nime all kirja [[Apollonios Rhodoselt]]. Eneseteadlikkusele ja pingutatult arhailisele sõnastusele vaatamata põhineb see hiline eepiline poeem vanadel müüdifragmentidel. Enamik lugusid tunneb Medeiat nõiana, keda tihti kujutatakse ka [[Hekate]] preestrinnana. Iasoni ja Medeia lugu on väga vana ning algselt pandi see kirja umbkaudu samal ajal, kui [[Hesiodos]] kirjutas "[[Theogonia]]". Seda tundis juba "[[Väike Ilias\|Väikese Iliase]]" autor. Lisaks eelmainitud Hesiodosele, Euripidesele, Apolloniosele ja Senecale on Medeiast kirjutanud ka [[Herodotos]] ("[[Historia]]"), [[Valerius Flaccus\|Gaius Valerius Flaccus]] ("Argonautica"), [[Apollodoros]] ("Bibliotheke"), [[Pindaros]] (Pythia oodid), [[Hyginus\|Gaius ~~Julius~~Iulius Hyginus]] ("Fabulae") ja [[Ovidius]] ("Heroides", "[[Metamorfoosid]]", "Tristia"). Uuematel aegadel on Medeia legendi tõlgendanud näiteks [[Geoffrey Chaucer]] ("The Legend of Good Women", 1386), [[Pierre Corneille]], [[Franz Grillparzer]] ja [[Jean Anouilh]]. ==Viited==

Medeia: erinevus redaktsioonide vahel